JÄÄTISETEGU

Oleme püsikliendid piimandusmuuseumis Imaveres. Peaks järgmisel korral juba püsikliendi soodustust küsima. Iga kord, kui sinna läheme, tunneb sealne tädi Tiina mõned meie lastest ära :)
Läksime seekord jälle tutvuma vanade masinatega. Nostalgitsesime õpetajatega sealse uhke väljapaneku juures. Ikka et "näe, minu vanaemal oli ka selline!" Lapsed uudistasid muidugi selliseid "miksereid" vaadates suurte silmadega. Polnud nemad neid enne näinud ei unes ega ilmsi. Rikole meenutas vana võimasina sisu natuke isegi jalgratast.
Uudistasime ka direktori kabinetti. Igal majal on direktor, kes ütleb kuidas peab. Merily teadis, et meie lasteaia direktor saadab lapsed rühmadesse. Näiteks teda ta saatis Kastanimunakese rühma :)
Pesime käed puhtaks, panime põlled ette ja mütsid pähe ja olime suurelt motiveeritud järgmist aeganõudvat tööd tegema. Motiveeritud seetõttu, et see aeganõudev töö oli jäätisetegu. Ja loomulikult lõppes see tegu jäätise ärasöömisega. Kas keegi teab mõnda last, kes jäätist ei söö??? Tarkus on selline, et kes ei tööta, see ei söö. Nii oli see vanasti ja on ka praegu. Selle vastu ei vaidlenud küll ükski laps. Sealne tädi Tiina oli üliõnnelik, kuna alles eelmisel päeval üks poetädike andis talle lisaks visplitele vanad head käsimikserid, mis samuti meie- õpetajate- lapsepõlvest pärit. Tegime jällegi üllatusest ja äratundmisrõõmust suured silmad, õhkasime natuke ja asusime tööle. Lapsed olid üsna usinad väntajad.
Hiljem jäätist süües tundsime, kui rammus ja mõnus see maius suus oli.
Kusjuures ka kodus saab selle külma magusaampsu üsna lihtsalt ise valmis meisterdada. Õpetuse saab siit http://piimandusmuuseum.ee/tootoad

                                     alati nii heasoovlik ja lõbus tädi Tiina

                        seda vana kuulutust saab vist igal aastal pildistatud :)