TÄNU

Täname südamest lapsevanemaid, kellel oli võimalus oma lapsele üks kodune päev anda. Täname, et pidasite tähtsaks meie rühma õpetajate koolitamist :)

Kai, Reet ja Virge

MEMME MUSI

Käisime eile külas raamatukogutädidel. Oleme seal pea igal aastal käinud. Nad sellised lahked ja toredad. Viisime väikse kingituse ka.

 

Loeti meile ühte südamlikku juttu memme musist. Kes nüüd oma lapsepõlvest ei mäleta hästi, siis memme musi on üks väga hirmus relv igasuguse kurja vastu. Küsige oma lastelt.

Ja raamatukogu on muidu ju ka üks väga huvitav koht. Seal on palju raamatuid, seal on külalislahke ja abivalmis seltskond. Meie lapsed tundsid end seal väga mugavalt.

 

KULDKALAKE

Suur tükk ajab suu lõhki. Meie nädal sai pühendatud selle vanasõna selgitamisele. Abiks võtsime muinasjutu "Kuldkalake".
Täna oli meil pidulik etendus näpunukkudega. Lapsed kuulasid vaikselt ja vaatasid suure põnevusega. Kui hiljem muljeid küsisime, siis tuli mitmest suust üllatavaid sõnu- nii lahe, vägev, armas, ilus, huvitav!
Hiljem mängisid Loore ja Merily seda etendust veel kord.

PALJU ÕNNE, ANDRI!

Meie tänaseks sünnipäevalapseks oli meie sõber Andri. Laps, kellel on alati nii palju rääkida :)

Juba hommikuringis tulid jutuks Andri tegemised nädalavahetusel. Sünnipäeva peeti koduses ringis. Kingituseks oli oranž kopp ja tordi meisterdasid Jarko ja Andri ise. Andri aitas vahtu lüüa vahukoore. Vahva oli see, kuidas poiss püüdis meile selgeks teha, et peale vahukoore, mustade sõstarde ja lehttaina oli seal veel midagi. Selline karvane ja õunavärvi. Selle peale selgus hiljem vend Jarko kaudu, et see oli kiivi :)

Sünnipäevaringis teatas sünnipäevalaps, et  teda peab nüüd "viieni tõstma" ja lehvitas meile oma viite sõrme. No enne laulsime, õnnitlesime ja siis "tõstsimegi viieni".

Oli Andri päev.

                                        seal oli midagi õuna värvi ja karvast ka...

 

 

 

PALJU ÕNNE, MERILY!

Täna oli meie sünnipäevalapseks Merily. Tüdruk teatas tähtsast päevast juba siis, kui saabus oktoobrikuu. See ju tema sünnikuu. Ja eelmisel nädalal oli meil täpselt teada, et suur pidu tuleb nädalavahetusel, torti saab ja kingitusi saab ja...

Tänane hommik oli aga see õige hommik. Merily tuli koos emmega ja koogiga ja kotitäie kõrrejookidega. Ikka selleks, et kõike seda sõpradega jagada. No emmet ei jaganud:) aga kooki ja kõrremahlasid jagas küll.

Õnnitlusringis laulsime, kallistasime, õpetasime tüdruku kuue sõrmega oma sünnipäeva näitama ning andsime üle väikse kingituse ja kaardi. Loore oli lisaks veel kodus kaardi meisterdanud ja kommi sõbra jaoks kaasa võtnud.

Oli Merily päev!

 

PANNKOOGIPÄEV

Meil olid täna külalised. Õigemini kolm rõõmsat ja natuke häbelikku töövarju. Üks neist oli Birgit, meie Gerti suur õde. Kui ma hommikul Gertilt küsisin, et kas tõid oma õe ka kaasa, vastas Gert, et "tõin küll ja Birgit tõi sõbrannad ka ". Lastel oli uudistamist palju, tüdrukute tähelepanu püüti üksteise võidu. Kristo ütles, et üks tüdruk vaatas talle otsa ja siis vaatas tema ka talle otsa. Ju see oli väga tähtis :) Lõbus oli lugeda, et paberile andsin hiljem allkirja kui "töövarjutaja".

Me väga loodame, et tüdrukutele meie rühmas meeldis. Me püüdsime neilegi meeldida. Küpsetasime pannkooke ja pakkusime teed.

MÕTLEME JUBA JÕULUDELE

Meile tundus vahva mõte minna vaatama ühte jõuluetendust. Seda enam, et see koju kätte tuuakse. Nimeks on sel etendusel "Päkapikk" ja mängib teda Jan Uuspõld (kuulutus on rühmas seinal). Piletiraha kogume 5 eurot, olge paid, makske see hiljemalt 23. oktoobriks.

MEIE LEIVATEGU

Meie rühma lastel käivad külalised. Sel sügisel kohe üsna sageli.

Vanadel headel aegadel elasid ikka rehetaredes Ahjualused. Sellised pikkade hallide juustega, sabaga väiksed tegelased. Vanust oli neil mitusada aastat, isegi sabatutt oli pikast elamisest halliks läinud. Rehetaredes oli neil ase ikka leivaahju all. Seal ju soe ning leivalõhnaline olemine.

Üks neist Ahjualustest leidiski sel nädalal meie laste rõõmsa pere üles. Talle meeldis meie keskel istuda, lausa igas hommikuringis oli ta jälle kohal. Lapsed õppisid talle lõpuks koos hõikama, et "tere Ahjualune!"

Ja vestis see auväärses eas mehike meile ammuseid jutte. Põnev oli kuulata ja pilte vaadata, kuidas põldu hariti, külvati ja lõigati (see kõver noamoodi sirp jäi lastele hästi meelde), kuivatati ja jahvatati. Enim meelde jäi ka rehepapp, kes ka öösiti rehe all tuld valvas ning pimedas nurgas tonte arvas nägevat. Andri meelest nägi ta kõigest iseenda varje. Kristole meeldis käsikivi. Õppisime ja püüdsime meelde jätta paljusid selliseid vanu ja lastele naljakaid sõnu. Olid sellised uudsed ja põnevad.

Aga põhiline tegu meie nädalas oli ikkagi leivategu. Meie leivameister Marge kogus lapsed ümber laua ja nõnda nad seal ninapidi juuretise abil leivataina valmis segasidki. Marge kloppis tainast ning küsis jutujätkuks lastelt, et mis ta õige hetkel tainaga teeb? Kristo vastas, et ta "vingerdab tainast. Kui täna hommikul eeltainale jahu lisasime ja segamine juba üsna raskeks muutus, väsisid laste käed üsna ruttu. Marge haaras puulusika enda kätte ja tõttas appi. Seda vaadates hõikas Oliver, et "oo, nii tugev on tema!"

Ja leib kerkis meil hästi. Hea oli vaadata, lapsed piilusid ahju ning hõikusid üksteist seda imetegu kaema. Väga uhked oleme, meie leivategu õnnestus! Pakkusime maitsta ka kõigile emadele-isadele, kellel sabast kinni saime. Kuulsime vaid kiidusõnu.

                      laste ninad tõmbusid krimpsu juuretise lõhna peale

                       tänahommikune esimene saabuja sai kohe tööle pandud

                                                   ja siis segasime...

                                                        ...ja segasime...

                                      ...ja segasime...

                                          ... ja väga raske oli lõpuks segada

                                                      lihaleib ja seemneleib

                           see esimene soe leivaviil koos võiga oligi lausa jumalik