Tuesday, September 30, 2014

REHEPEKS LOOPRES

See oli üks suurejooneline üritus, mille on ette võtnud EL abiga korraldada Lembit Paal koos külaseltsiga. Juba mitu aastat on sealne hobusetall olnud avatud vahvate ürituste korraldamiseks. Oleme käinud seal ka vastlaliugu laskmas ning -sõitu sõitmas. Ja pererahvas on alati nii suurt vaeva näinud, et kõik oleks hoogne, huvitav ja pakuks midagi nii suurtele kui väikestele. Aitäh neile selle eest. Et seda hoogu ikka jätkuks.
Rehepeks on sedasorti töö, millest lapsed (tegelikult ka suured) midagi suurt ei tea. Selle töö teevad ära kombainid. Vanu masinaid, mis visalt käima läksid, olid seetõttu uudistamas nii lapsed, kui ka juba üpris auväärt eas mehed. Neid mehi oli seal masinate ümber nii tihkelt, et pidime oma väikseid lapsi nende vahelt lausa läbi lükkama, et nad midagi ikka näeks ka. Peab ütlema, et meeste huvi oli nii suur, et kohe tegu oli, et mõni neist oleks nõus sammukese tagasi astuma :)



               vaatasime järele, enamus teri oli tõesti masina poolt välja pekstud

                                vaat sellised mehed asjatasid masinate juures
                                                vahepeal peksime ka ise vilja....
                               ...või siis sõime selle ära ka

Masinad olid uhked (üks neist keeldus küll oma rammu meile näitamast, olenemata sellest, kui hoogsalt teda käima vändati), nende seljas saime ronida ning ise järele proovida, kuidas rool keerab või käigukang töötab. Marek lausa säras ja Veiko oli jutukam kui muidu. Need kaks on masinatest eriti huvitatud.
Vahepeal kosutasime lapsi väga maitsva mulgipudruga ja siis uudistasime käsitöölisi. Vaatasime villa kraasimist ja lõime ka ise oma väikse jõuga kaasa.
Maiuspala oli hobusesõit vankriga. Et ikka toredam oleks, tegime seda kahel korral. 





TÄNA ME OLIME TUBLID

Täna me pingutasime visata, hüpata ja joosta.
Oli spordipäev. Lastele meeldib, kui suured inimesed räägivad neile suurtest asjadest ja tegudest. Nende väiksed näod on siis tõsised ja pühendunud. Ja vaadates seda, kuidas nad tõesti pingutavad, et olla parim, et olla tõsine tegija...
Viskasime palli. Mis sest, et mõneti see pall ei teadnud kus on taevas või kus on maa, lendu sai ta visatud ikkagi tõsiselt ja võimalikult suure jõuga.




Hüppasime kaugust. Suuremad lapsed hooga joostes ja väiksemad kohapealt tõugates. Väga hästi läks. Hea oli vaadata meie väikest Gerti, sellel poisil on tegutsedes nägu naerul ja silmis pilk, mis ütleb, et asi meeldib talle.
                           Täpselt ju ei näinudki, kuhu maanduda :)


Jooksime. Püüdsime jagada lapsi nõnda, et jooksupaar oleks võimalikult võrdsete võimetega, et väiksed jooksulised ikka tõsiselt pingutaks. Natuke oli ka kaotusvalu, kuid (nagu kunagi üks mõistlik lapsevanem mainis) kes ütles, et elu peab alati lihtne olema.  


                                     Väga tublid lapsed.

SUURED TÄNUD...

...kõigile Teile, kallid emad ja isad, kes Te aitasite eilsel Mihklilaadal katta meie müügileti. Kogusime oma rühma toetuseks natuke üle 54 euro. 
AITÄH!

Wednesday, September 24, 2014

SÜGIST OTSIMAS

Oleme natuke õnnetud selle Ilmataadi nägemuse peale, missugune võiks välja näha üks hea matkailm. Esmaspäeval oli ilus ja kuiv, kolmapäeval (täna) on imeilus ja päikeseline sügisilm, kuid eile... Kuidagi juhtus nii, et meile sobival matkapäeval ei olnud Ilmataadi tuju just kõige parem. Aga vaat kevadel....me läheme ikkagi.
Meil oli puha ettevalmistusi tehtud igasuguseid. Oli plaan metsast ning rabast igasugust põnevat üles noppida, millest lastega ikebanasid meisterdada. Rändasime siis täna lasteaia külje all asuvasse metsa, et see sügis sealt üles otsida. Leidsime kirjuid lehti, seeni, tammetõrusid jm. sügisest, aga Kermo terav silm märkas ka õitsevaid "sügislilli" ülaseid. Üllatus missugune!






         Muinasjutt sellest, kuidas kaks venda metsa küttepuid läksid raiuma...
                                                        sügisene linnupesa
                                                        ja sügisene ülane

Ja hiljem meisterdasime sellised ilusad asjad- ikebanad. Natuke põnevust lisasid suuremad ja väiksemad ämblikud ja putukad, kes tundsid, et nende sooja talveks ettevalmistatud pesa sambla sees häiriti ning nad sealt natuke tusastena välja pugesid. Loore kiljatas ja Kermo toimetas samblaga igaksjuhuks vaid ühe käega, Kristo silmad jälgisid ärksalt ikebana asemel vaid putukaid. Lahe! Ühe putuka püüdsime isegi suurendusklaasiga purki.




 

Friday, September 19, 2014

KAPSA-PORGANDI SALAT!

Sügisandide nädala lõpetasime kapsa-porgandi salatiga. Riivimine osutus päris vaevarikkaks tööks väikestele kätele, kuid proovida said kõik! Nagu piltidelt näha võib , oleksid lapsed selle kapsa niisama ka ära söönud, aga suur inimene ikka tahab salatit!:) . Lasime salatil pool tundi "tõmmata", siis pistsime nahka! Salat maitses hästi, paar poissi küsis juurdegi!