Sel aastal lastelt selle sõna tähendust pärides, tuli üsna ruttu vastuseks, et see on midagi rattaga...
Täna oli meil Vigurivända päev. Alustuseks mängisid lapsed tõsise moega teetöölisi, kes märke õigesse paika tõstsid ja paigaldasid. Hommikuringis sai eelnevalt selgitatud märkide tähendusi. Lastel on muidugi selgituseks omad teooriad, kuid peab mainima, et suund on neil õige. Ühesuunalise liikluse märgi seletuseks on näiteks- seal peab otse sõitma. Jalakäijate ülekäigu märki seletas Eerik, et "seal saavad inimesed üle minna".
Vigurivändaks nimetame me sellist üritust selleks, et rattasõidu lihvimiseks on õpetaja Pireti eestvedamisel rattateele paigutatud igasuguseid "vigureid", mis mängult teel esinevaid raskuseid jäljendavad- sild, ringtee, ühest suunast teise sõit (möödasõit) jne. Samuti õppisime peatuma õigete märkide ees ning jälgima reguleerijat. Selle pidurdamisega esines meil mõningaid raskuseid. Rattad on lastel erinevad, mõnel pidurid lenksude küljes, teisel pedaalide ning kolmas püüdis kondiauruga. Karl, kes alles kevadel rattasõidu läbi mõningaste valusate kukkumiste (mis poisil õnneks õpilusti ei vähendanud) selgeks sai, ei olnud veel avastanud enda jaoks käsipiduri võlusid. Poiss pani uljalt mõlemad jalad maha ning lõpuks nii ka seisatas ratta.
No comments:
Post a Comment