Oleme lastele eelnevate päevade jooksul nii palju tarku ja tähtsaid asju rääkinud. Selle kõige kinnistamiseks oleks mõistlik abi paluda ka Teilt emad ja isad.
Eile käisime Kuningamäel piirkondlikul tervisepäeval. Piirkondlik tähendab Põltsamaa ja selle ümbruse lasteaedu. Seega oli seal lapsi palju ja põnevust jagus kuhjaga.
Meie lasteaiast Kuningamäele on parasjagu maad ja vantsimist väikestele jalgadele. Nii me arvasime enne teeleasumist, tegelikkus oli aga selline, et lapsed on tublid ja vastupidavad, mitte ühtegi virilat sõna. Nendega on julge rappa matkale minna! Kuna alahindasime laste jõuvarusid, jõudsime kohale veidi varem, kui tarvis. Istusime kraaviveerele jalgu puhkama... õieti olime arvamisel, et lapsed on väsinud pikast teest ning eesootavate tegevuste eel oleks igati hea veidi puhata. Meie mõtted võivad ju õiged tunduda, kuid laste mõtetega need sageli vist ei ühti. Ei püsinud need väiksed tegelased hästi paigal, vaid leiutasid igasuguseid mänge olematust materjalist. Laura-Liisa haaras käeulatuses oleva putkevarre ning väitis, et teeb muinaseestlaste kombel tuld. Eerik vuras mööda põldu traktoriga, hoides kahest rohukõrrest kui roolist ning vahetades käiku kõrvalolevate putketüügastega. Andekad lapsed!
Aga tegutsemist oli meil sel üritusel palju. Suundusime matkarajale, kus erinevate puude ja põõsaste taha või suisa tee peale olid end mängima seadnud loomad ning putukad. Haarasime kõigist ettepanekutest kinni, kui meidki kampa kutsuti. Meelde jäid rebasepoisi jalgpall (pall oli kummiga seotud jala külge, löö sa sellist!), jänese keks (milleks lapsed pidid numbrid õigesti ritta seadma), karu langevarjuga pallide hüpitamine ja muidugi ämblik, kes meid oma võrku püüdis endale seltsiks meelitada. Seda kaheksa jalaga tegelast tee peal märgates oli meil küll mõttes, et ei tea, kas pistaks plehku ning Aldo püüdis isegi Reeda selja taha pugedes ja sealt piiludes toekamat tunnet saavutada.
Veidi tarkust saime ka tuletõrjujatelt ning blondilt Pippilt (oma sõnutsi püüab ta ajaga kaasas käia), kes oma esmaabikotid lastele avas ning seal sisalduvaid arstimeid lastele tutvustas.
Meil oli Kuningamäel väga lõbus. Lapsed olid õnnelikud saadud medalite üle ja meil oli tunne, et mida rohkem me liigume ja mängime ja lapsi väsitame, seda unisemaks nad muutuvad. Teoorias peaks see ju nõnda olema, tegelikkuses olid lapsed lõpuks nii energilised, et raske oli neid üheks kuulavaks ja kuuletuvaks pundiks kokku saada.
No comments:
Post a Comment