Kui ühe korra lõbutsema hakata, siis milleks mitte seda õhtuni teha. Eile oli meil (ausõna) plaanis natuke ka tööd teha (kõlab veidi eneseõigustusena :)), kuid Loore ja tordi saabumine oli selline tore üllatus. Otsustasime, et kui pidu siis pidu. Et ees ootas meid vastlapäev Loopres, sättisime need väikesed sünnipäevalised koos sünnipäevalapsega otse pidulauast riidesse ja istutasime suurde bussi.
Vastlapäev Loopres oli väga hoogne ja lustiline. Sealsed kohalikud ja väga lahked ning lapsemeelsed inimesed olid tõsiselt oma jõud ühendanud ja laste meeleheaks igasuguseid asju välja mõtlenud. Vana talli hoovi oli tehtud suur lõke, muusika mängis ja rõõmsameelsed mehed kutsusid lapsi vastlakarusselliga sõitma ja põhukottidega poomilt üksteist maha nügima. Karussellil said lapsed suure hoo sisse- Eerik isegi kiljus ja Mattias muudkui kordas, et "tahan veel, tahan veel!"
Põhukotiga oli ka lõbus nügida. Eriti siis kui ise poomil tasakaalu õieti kätte ei saanudki. Väiksemaid lapsi pidime varrukast ise tasakaalus hoidma ja väike Loore maadles peaaegu endasuuruse kotiga, et üldse poomile jaksata seda sikutada.
Me alati oleme huvitatud pakkumistest ja ruttama väiksemagi võimaluse korral kohale, kui on võimalik näha või sõita selle kunagi inimese jaoks nii tähtsa looma- hobusega. Eile saime sõita reega, silitada ja pakkuda hobusele kaasavõetud leiba. Julged olid selles Malory, Rait ja Loore. Rait pidi küll hiljem kätt lume sisse puhtaks pühkima :)
Reega saime tuulevihinal sõita ka "motoriseeritud" hobusega. Välja nägi see nii, et mootorsaani rakendiks oli regi. Ja uhke reega tuhisesime alla ka mäest (lisaks kelgutamisele). Oli tõesti väga tegus ja lõbus üritus. Korraldajatele suured tänud ja et järgmisel aastal tagasi kutsuti, siis seda me kindlasti ka teeme.
Hommikul segasid lapsed valmis kuklitaina. Meil endil polnud aega sellega edasi toimetada, seetõttu jätsime Marge seda valvama ja sellest ka kukleid välja voolima. Lasteaeda saabudes oli tuba värsket kukli lõhna täis! Mmmmmm....
Ise aga olime suurest liulaskmisest ja elevusest üpris väsinud. Väike Loore pidi hernesupi ja vastlakukli taha peaaegu tukkuma jääma. Suunasime selle väikese piiga voodisse, kus ta isegi silmi enam ei avanud ega külge ei keeranud :)
Kuid vastlad ei olnud sellega veel otsas. Olime õhtuks Kuningamäele kutsunud Teid emad ja isad ning teisedki pereliikmed. Hea oli vaadata, kuidas nii mõnedki terve perega kohale ilmusid. Mattias hõiskas seejuures rõõmsalt- "läheme Kuningamaale!" Nii armas!
Mäel aga tundus, et lastele väga meeldis, kui emad ja isadki nendega koos kelgule istusid ja mäest alla sõitsid. Eriti, kui see ema või isa oluliselt suuremat kaalu lisas kelgule. Seda uhkema ja pikema liu sai! Mõni ema sattus seejuures vist väga suurde õhinasse, või meenus lapsepõlvest, kui lõbus see kelgutamine on. Eerik pidi oma ema isegi korrale kutsuma ja hõikas vahepeal, et "ma ei taha sinuga koos!" :) Poisil oli kaasas meile juba teada "vormelkelk"... tea, kas emaga koos läks hoog liiga hirmuäratavalt suureks?
Suurte vastlakuklite peale korraldatud pikema liu laskmine ja siis ka laps kelgul üles jooksmine oli paras rebimine. Et alla lastes võitis Mattias oma emaga ja üles joostes Mattias oma isaga, otsustasime sõbralikult, et ülesjooksukukkel läheb teisele perele. Väga napilt sai teise koha Annaliisa oma isaga. Tubli!
Kukleid, küll veidi väiksemaid, jagus kõigile. Sooja tee kõrvale oli neid väga mõnus ampsata.
Oli üks suur liulaskmisepäev! Ja hea on teada, et Teiegi ikka lastega koostegemiste vastu huvi tunnete ja kampa lööte.
Lastel oli väga sisukas päev ja õhtu veel toredam - aitäh Õpetajad :)
ReplyDelete