ELISTVERES

Elistveres asub loomapark meie metsades elavate loomadega (piisonid ja põhjapõdrad ehk välja arvatud). See park on meile suhteliselt lähedal ja jalutuskäik sealsete loomadega tutvumiseks laste jaoks igati lihtne ja mõistetav. Nende loomadega oleme korduvalt kohtunud... olgugi, et piltide peal. Seetõttu oskasid lapsed üpris hästi loomade nimed nende välimusega kokku viia :) Segadus tekkis vaid tuhkru ja nugise puuride juures. Tegelikult meie suurte ja elunäinud inimestenagi pidime natuke mõtlema- need väiksed ja vilkad loomad kipuvad nii ühte nägu ja tegu olema.

Esimesena kohtusime oravatega, keda algul näha ei olnud. Püüdsime juba natuke mossitada (oravad on sellised armsad loomad), et nägemata nad jäävadki, kuid siis nad kamba kaupa ja suures mänguhoos siiski välja ilmusid. Oli lõbus nende tagaajamist ja hüppeid jälgida.

On vahva, et sealsetele loomadele on nimed antud ja enamasti sellised tõsised eestimaised. Tutvusime karu Karoliinaga, kes muudkui tatsas mööda aia äärt meiega kaasa ja ilmselt pole tal enam mõtteski sel talvel uinakut teha. Väidetavalt korjas ta küll mõni aeg tagasi rohtu ja oksaraage hunnikusse ja istus seal tõsise näoga kõrval, kuid ju siis otsustas ümber... 

Nägime veel metskitsi ja põder Tõnut, ilveseid puu otsas ja künkal istumas (üks möödunud aastastest põgenikest jäigi ula peale). Nägime ka metssigu, kellele pidid fotoaparaadid väga meeldima- neid olla ennegi nende saagiks langenud. Meie oma uut aparaati neile ei andnud, olgugi, et üks kärssninadest kiirelt ja sihikindlalt selle poole tõttas.

Vahvad olid rebased, ilusad ja kohevad... üks neist oskas mööda aeda üles ronida. 

                                                          seal üleval on ilves

                                                      me ei andnud talle fotokat

                                                oih...
Mõned loomad on neil seal veel kinni püüdmata... uurisime siis nende topiseid.

                                                 ühel on hambad, teisel pole :)

                                                           

Söögilauda istudes olid lastel kindlasti kõhud tühjad. Ja mis maiused nende kaasaegsete põnnide nina ette asetati...arvate ära? Friikartulid viineritega, jäätis ja kook. Henry, kes istus viimases lauas ja pidi seetõttu natuke kauem ootama, oli silmadega juba teiste toitu söömas :)

Kõhud täis, tuju hea... mõnuleks natuke (vanasti "lasti leiba luusse"), kuid nende väikeste tegelaste jaoks pole selline asi ilmselt meelt mööda. Niiet läksime hoopis Kassinurme kelgutama. Põltsamaa inimestena teame ju kõik, et asume põldude keskel ja tõsiseltvõetavaid mägesid meil pole. Lapse hing aga ihkab üht pikka liugu. Sealne mägi seda pakub (olgu öeldud, et suurema mäe peale me ei söandaks neid hulljulgeid põnne viiagi), liug oli parasjagu nii pikk, et paljud lapsed selle suure kiljumise saatel sooritasid. 

Liug on pikk... mäest üles minek ju sama pikk. Seda kelku sai sikutatud küll püsti, küll käpuli, mõnel juhul lausa roomates. Mattias oli väga visa kõige järsemast nõlvast üles rühkija (sai teda mitmeid kordi suunatud laugema nõlva poole, kuid ju selle poisi meelest oli ülesminek sama lõbus kui allatulek). 

Sai seal alla lastud otse ja külg ees... Eeriku kelk arvas poisist erinevalt, et tema peal istutakse valepidi ning sihikindlalt pööras end poisi all tagurpidi. Seetõttu juhtus meil ka väike avarii, millest osapooled ilma vigastusteta väljusid (Eeriku põsel oli väike kriim). Poiss ei lasknud end sellest heidutada ja järgmine liug selle ülikiire "vormelkelguga" oli peagi teoksil.

                                                                     alla...

                                                           ...ja üles

                                                        ...ja ikka üles

                                                          ...ja jälle alla

Bussi jõudes lastel mütse peast võttes olid enamus lapsi nagu peapesu üle elanud. Juuksed olid suurest kihutamisest märjad ja kurk kuivas. Selle peale võttis meie direktor Helje kotist purgi (:)) veega, mis suures bussis ringi liikus ja tilgatumaks joodi :)

                                                                                :)

                                                                  vaat nii...

Lapsed on meil harjunud kindla päevakava järgi tegutsema. Tänane käik ajas neid segadusse. Tagasi sõites küsisid paljud, millal magama peab ja Mattias uuris isegi hommikuringi kohta (meil polnud hommikul aega seda teha). Kõik oli sassis.

Kuid sõit oli jällegi väga lustiline!

Natuke filmisime ka, et aga videode allalaadimine on aeganõudev, siis teeme seda homme.