Eile hommikul vuras jälle lasteaia ette suur buss, lapsed kiirustasid peale ja läks sõiduks! Seekord siis Ülenurmesse Põllumajandusmuuseumisse. Meid ootas seal lahke giid, kes juhatas meid kõige enne leivataresse. Seal mõnusalt soojas tares olid juba leivad ahjus, tervelt 12 tükki! Oli vast suur ahi! Aga me nägime ka juuretist, mis paneb leivataigna kasvama ning saime teada, et taignale lisatakse vett ja rukkijahu. Suure leivalabidaga võeti kuum leib ahjust ja lapsed said seda pintseldada õliga , et leivakoorik pehmem oleks.
Aga ega siis sooja leiba saa värske võita süüa, iga laps andis võiteole oma panuse!
Edasi viis giid meid rehealla, kus oli kõik nagu vanasti. Rukkivihud kuivasid parte peal, lapsed kolkisid kootidega viljapeadest teri välja, siis tuulati terad sõkalde hulgast välja. Teradest jahu saamiseks oli mitu võimalust, mida lapsed ka usinalt katsetasid.
Töö sai tehtud, nüüd oli puhkuse aeg! Istuma pandi meid vanaaegsetesse koolipinkidesse ja vaatasime, mida tarka teab Jänku-Juss leivast. Panime sealt endalegi midagi kõrva taha. Kasvõi seda, et iga inimene peab päevas sööma vähemalt 6 viilu leiba! Kas teie sööte?
Nüüd oli küll juba kõht tühi! Soe leib värske võiga, isetehtud kali peale rüüpamiseks- mida hing veel ihaldab? Tore päev oli!
No comments:
Post a Comment