Tänane päev oli meil jällegi väga teguderohke.
Hommikul kohe oli Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus saalis. Selline pidulik ja natuke naljakas ka. Naljakas oli näidend, mis jutustas väikesest tüdrukust Pöial- Liisist, kes leidis talviselt põllult uudishimust lõunamaalt tagasilennanud rahvuslinnu (suitsupääsukese, äkki mõni teist ei tea...:)). Sel rahvuslinnul oli soov meie ilusat lippu näha. Teel talvisesse Eestisse ta aga haigestus ja vajas arsti. Siinkohal tuli mängu doktor Mutt, keda mängis meie rühmast tõrupoisiks valitud Kardo. Kardo (dr Mutt) tõmbas valged kindad kätte ja vaatas rahvuslinnu kurku ning kuulas südant. Raviks määrati tass kuuma teed.
Peale aktust polnud meil suurt mahti mahagi istuda- õueriided selga ja kelgud kaasa ning pakkisime end suurde bussi. Sõit läks Kassinurme veel hilinenud vastlaliugu laskma.
Kassinurmes on välja ehitatud muinaseesti kindlus ja püstkojad, seal asuvad ka terviserajad. Väga ilus koht, külastage kindlasti!
Kuid liulaskmine oli meil tore. Mägi oli palju suurem, kui Adaveres ja mis lastele eriti meeldis, (meil õpetajatel muidugi süda vahepeal supsas saapasäärde) seal oli ka hüpekaid. Algul tundus mäest alla tuhisevate laste kamp üsna kaootiline, kuid üsna pea saime siiski korra majja- kust alla ja kust üles!
Lapsed väsisid päris ära. Tegelikult väsisid nad ära mitte laskumisest vaid üles mäkke rühkimisest. Kas pole ülekohtune, et mäest ülesminev tee on sama pikk, kui mäest laskumise tee? Mattias arvas, et kelku süles tassides on arvatavasti lihtsam üles minna, kui kelku enda järel vedades (mine tea, sel väiksel mehel on vahel huvitavad mõtted). Väike Kerdo oli väga visa kelgutaja, niipalju, kui ta silma jäi, oli tal koguaeg väga kiire kuskile. Kõik käis tal jooksujalu. Meie suurimad poisid Kardo, Kevin ja Kristo olid jälle seiklushimulised. See on vist mingi poistevärk- ikka võimalikult ohtlikke nõlvu otsida. Meie õpetajatena ei peagi sellest aru saama, kuigi igaksjuhuks viibutasime näppu ja nurjasime nende plaanid.
Enne tagasitulekut pistsime piruka põske ja jõime sooja teed. Ja siis tagasi Põltsamaale (bussis kostus hüüd- koju lasteaeda!- tore, kui lastele lasteaias meeldib samapalju kui kodus).
Selline tegus päev oli meil täna!
sini-must-valge ja väga pidulik komm
hüppel
kelku üles tassida on arvatavasti lihtsam, kui enda järel vedada
Head Vabariigi aastapäeva!
ReplyDeleteLastel oli taas tore päevake :)
Ilusat Eestimaa sünnipäeva Teile kõigile!
ReplyDelete