Meie koolieelikud õppisid täna kooliümbruses ja linnas "jalakõndijana" liiklema. Nii ütles Kert. Ilus ilm, sõbralik seltskond ja põnev jalutuskäik. Nägime nii palju ja õppisime uusi asju. Isegi meie, õpetajad, saime midagi uut teada.
Meie lapsed olid nii jutukad ja kõigile küsimustele teadsid nad kindlalt vastuseid.
Liiklusmärgid, olid nad tuttavad või mitte, said kõik lahti seletatud. Näiteks kergliiklustee märgi kohta ütles Kert, et "ema tuleb ratta seljast maha ja võtab lapsel käest kinni".
Järgmise märgi juures arutlesid Kert ja Alex üksteise võidu. See alumine ja valgel põhjal märk tähendab Kerti meelest, et "siin on parandus", Alex täiendas, et "siin tee peal on palju auke jah". Kui politseinik juhtis tähelepanu sellele, et sel märgil on kellaajad peal, ütles Alex, et "see on raamatukogu pärast, see suletakse siis". Tõsi on, et me vaatlesime seda märki raamatukogu kõrval seistes. Poisid pole suu peale kukkunud, eks ole? :)
Politseinikuga koos linnas kõndides oli kõik nii seaduskuulekas. Meid lasti igal pool koheselt üle tee. Oma pika jalutuskäiguga jõudsime lõpuks politseimaja juurde, tegime seal väikse ekskursiooni ja tutvusime politseinikule vajalike vahenditega. Seal oskas Kaisa selgitada isegi seda, et pipragaas on "sprei". Kuna täna toimusid seal majas ja selle ümbruses Lõuna prefektuuri sportlikud jõukatsumused, oli rahvast seal väga palju. Püüdsime oma lapsi nende vahele mitte ära kaotada :)
Lõpuks kuulasime mõne orkestripala ja imetlesime lepatriinut.
Tagasi teel lehvitasime Rüütli poe akna taga Kerti emale ka. Tore oli!
No comments:
Post a Comment