Meie leivanädala lõpetas vahva sõit Olustvere leivakotta.
Nii hubane ja vahva on seal, soovitame peredele siiralt.
Meid ootas seal soe pererahvas. Lauale olid jagatud väikse tainapätsid, millest lapsed said endale meelepärase kuju voolida. Igasuguseid toredaid mõtteid tuli lastel pähe. Vooliti karu ja rebast, lille ja siili. Kaunistuseks olid erinevad seemned. Väike Mairold pitkis oma voolitud pätsikese nii tihedalt neid seemneid täis.
Sealt edasi oli meil tunnike vaba aega. Niikaua kulus leibade küpsemiseni. Seniks me vaatasime sealses kojas välja pandud vanu tööriistu ja pilte. Kulus ära lastele kinnistamiseks. Kõike seda me olime eelnevalt lastele rääkinud. Räägime ikka ka vanadest aegadest ja asjadest, et möödunu ei ununeks. Nii toredaid sõnu kohtab neist aegadest- külimit, sirp, rehetuba, rehepapp, mölder jne. Lapsi ajavad need kohati itsitamagi.
Pika jalutuskäigu tegime ka õues. Käisime tallis vaatamas väiksemaid loomi. Seal olid pahased kalkunid, uudishimulikud kitsed, magav siga ja natuke pelglikud küülikud. Nägime ka kanu ja kukke.
Õues olid veel hobused ja alpakad. Oli, mida vaadata. Poiste rõõmuks käisime vaatamas ka suuri põllutöö traktoreid ja kombaine. Ajas jäi puudugi.
Leivakojast õhkus seniks meile vastu mõnusat sooja leiva lõhna. Bussijuht oli ka oma bussiukse vist selle tõttu lahti teinud.
Oli tõesti nii tore sõit meil.
No comments:
Post a Comment