Eilne isade külaskäik oli lõbus. Olime seda koosolemist juba pikalt planeerinud. Kingitusedki juba septembrikuus valmis keedetud ja hoolega kaunistatud. Mathias käis ja viimastel päevadel moosipurkidest mööda ja muudkui kordas "issi moos, issi moos". Ei tea, mis tema peakeses sellega küll seostus (pannkoogid???).
Igatahes piduliku luuletuse saatel kinkisime need maitsvad üllatused isadele ning jagasime kaasa pannkoogisoovitused. Ehk saavad ka emad ja lapsed suu magusaks.
Ei lasknud me isadel niisama mõtteid mõlgutada ja jalgu kõlgutada. Korraldasime paraja ajude ragistamise. "Eesti mängust" snitti võttes mängisime "Meie mängu". Valdkondadeks loodus, muinasjutt ja mäng. Ei tulnud need vastused teps mitte nii lihtsalt. Juba üsna alguses lühendasime natuke mängu rada, kuigi isad arvasid, et nemad võiks seda mängida pikalt. Polegi nii lihtne meenutada kunagi loetud raamatuid või mängitud mänge. Ette loetud reeglite järgi pusis Merily isa välja mõelda mädamuna mängu nime. mees teadis, et on seda mängu mänginud lapsena, kuid nimi meenus alles tütre abiga. Muinasjuttudes särasid Saskia, Loore ja Mathiase isa. Nuputamist jagus isadele ja lastelegi. Hea oli vaadata, kuidas võistkonnad koos arutlesid ja lapsi kaasasid. Võitjaks osutusid seekord Merily ja Oliver oma isadega. Hurraa!
Isad, emad, tädid, onud... meid oli jälle üsna palju. See on väga hästi, et te ikka tulete. Meile meeldib mõelda, et teile meeldib tulla. Ei tea, kas seetõttu, et meie oleme nii toredad, või õhtud on nii lõbusad, või siis ka osalt selleks, et meile meeldib teid toita :)
Lapsed lõikusid suure salati ja Merily ema küpsetas. Kõik oli maitsev ja koosveedetud õhtu oli tõesti lõbus. Tulge meile jälle külla, kallid isad, lapsed väga ootavad.
No comments:
Post a Comment