Me vahel ikka käime nendes kohtades, kuhu jalad viivad. Ja ikka ja jälle on lapsed rahul vastusega oma küsimusele, et "kuhu me läheme?"
Täna on ilm suviselt-mõnusalt soe ja päikseline. Toas on vahva, õues veelgi vahvam. Nõnda siis võtsime ette ühe õuesõppe retke.
Käisime pargis kaemas kõike uut ja vana. Pika mõtlemise peale saime paika pargis asuva "vee" nimetuse. See on tiik, mitte meri või jõgi :)
Gert mäletas eelmistest retkedest selle mustikalaadse väga mürgise marja nime- ussilakk! Küll poiss säras oma teadmise paistel :)
Ja siis läksime üle silla. Käisime kaldalt kaldale ja veel kaldalt kaldale. Ikka oli vesi, ümberringi oli vesi. Seda teadis Saskia, et asume saarel. Ilma sillate sinna ei saagi, kui just ei uju. Matthias muide teataski, et tema tahab nüüd ujuma minna. Ei lubanud.
Meie hommikuring kujunes täna kuidagi rahutuks. Reet püüdis laste tähelepanu suunata liisusalmile, ilmateatele ning jagada teadmisi viisakusväljendite vajalikkusest. Meie teised püüdsime laste silmi, kõrvu, käsi ja jalgu suunata räägitava kuulamisele, mitte oksade, ämblike, putukate näppimisele. Looduses on palju huvitavat ja üllatavat.
Palju avastamist pakkus lastele looduslike materjalidega pildi joonistamine. Kuidas siis saab, kui paber on, värve pole? Saab mullaga, rohuga, samblaga, puuokstega, isegi vanalt lõkkeasemelt leitud söetükiga. Kevin oli esimese samblakriipsu peale nõnda üllatunud, et hõikas "töötabki!"
Lõbus oli meil täna, looduses on hetkel palju suvist ja nii mõndagi juba sügisest. Ilus!
No comments:
Post a Comment