Täna käisime siis lõpuks raamatukogus. Juhtus nii, et eelmise kokkulepitud korra me unustasime ära, kuid lahked raamatukogutädid andsid meile teise võimaluse.
Kogu selle suure unustamise peale on meie töölaual nüüd kalendermärkmik avatud. Oleme selle üle uhked, nüüd ei unusta me enam naljalt asju.
Raamatukogus võeti meid jällegi väga külalislahkelt vastu. Sealsed tädid on alati nii sõbralikud ning külla kutsuvad nad lapsi alati.
Meie laste seas on suuri ja väikeseid. On neidki, kes sügisel kooli lähevad ja võiksid kindlasti teada, milleks on raamatukogu vaja ja kuidas seal olla ja toimetada. Seda meile räägitigi. Lisaks jutustati muinasjuttu seitsmest kitsetallest ning lubati vaadata raamatuid omal soovil.
Raamatukogus on hetkel üles seatud näitus nukkudest. Soovitame seda vaatama minna, väga ilus ja uhke oli.
Raamatukokku võiks ju lastega ikka minna. Jarko olla seal oma emaga ennegi käinud ning Gert väitis, et tema oma Birgitiga on ka seda külastanud. Seal on huvitav!
No comments:
Post a Comment