Ilm on täna ilus, jätkuvalt tuuline ja tolmukeerutav... aga laste jaoks räägi ainult kuskile minekust ja tee seda põnevil häälega ning need väikesed sellid on nõus sinuga tulema sinna, kuhu täpselt nad ise ei teagi.
Täna läksime jürijooksule. Selle peale jõudis Kermo küsida, et "mis see jürijooks on?". Kuidas seda lastele mõistetavalt selgitada? Püüdsime nii.
Elasid ja arvasid meie Eestimaal kord peremeesteks end võõrad rahvad (taanlased ja sakslased), kes tahtsid meie maad endale ja meie rahva kombeid muuta. Eestlastele see ei meeldinud. Nad kogusid kokku oma tähtsad mehed ja leppisid kokku, et nüüd tõuseme üles ning võtame oma maa tagasi. Süüdati põlema tähtsate meeste maju ja kirikuid. Need olid märgutuled. Kuid võõrad mehed olid meie meestest tugevamad ja kavalamad. Ülestõus suruti maha ja meie mehed kaotasid. On kombeks seda suurt püüdu oma maa tagasi saada tähistada ülestõusu alustamise päeval tõrvikutega joosta.
Niisiis on täna 23.aprill ja jüripäev (laske kari väljale, kellel on keda lasta). Tegelikult ei seostu selle päeva nimetus rahvakalendris ju Jüriöö ülestõusuga.
Võtsime kaasa oma rühma lipu, seadsime lapsed rivvi, et oleks tähtsam ja pidulikum tunne, ning suundusime ümber tiigi jooksule.
Vahva on see, et meie naabrid päästeametionud olid ka jälle meid ergutama tulnud, Nublut võtsid lapsed vastu suisa teda peaaegu jalust joostes.
Meie lapsed olid väga tublid jooksjad. Ei olnud neil uhkeldavat võidurõõmu, ei olnud kaotusvalu, oli vaid suur rõõm joostud jooksust. tasuks Nublult komm põske ja õpetaja Maarikalt õhupall näppu. Lõbus oli.
No comments:
Post a Comment