Nõnda palus end kutsuda see tore ja lõbus tädi eesti Piimandusmuuseumis Imaveres.
Sinna nimel vuras koos meie lastega väike buss, et näha, kuulda, teha ja maitsta kõike seda, mida seal meie meeltele pakkuda oli.
Esiti tutvusime muidugi selle ajaloohõngulise majaga, kus igasugu vanu ja lastele kohati arusaamatuid masinaid ja tööriistu leidub. Enamus neist masinaist vändaga ja kondimootoriga ning enamus tööriistadest puust. PiimaTiinatädi näitas meile ka selle maja uhkust- vana aurumasinat. Selle juurde käis tõsine jutt sellest, et kui Karlsson peaks nende maja uksele koputama, siis esikust teda kaugemale igaks juhuks ei lastaks. Mine tea, sel Karlssonil on aurumasinatest isemoodi arusaam.
nostalgiline
Kõige selle vaatamise jooksul oli laste seast aegajalt kosta, et nüüd hakkame jäätist tegema. Väikestel maiasmokkadel kiskus jalg juba laua suunas, kus olid valmis pandud kausid ja lusikad. Enne pesime veel käed ja seadsime selga põlled ning pähe mütsid, mille alla Loore lokid kuidagi pidama ei tahtnud jääda. Ja siis...
Matiga. Varjasime ära tema paljad varbad, kuna mannekeenile polnud võimalik kummikuid jalga saada.
...valmistasime ise võid ja jäätist. See võimasin oli ka ikka vändaga ja kondimootoriga. Niiet poisid said uhkelt oma muskleid näidata ning tähtsat nägu teha, et neil on seda jõudu ülearugi :)
Jäätisetegu oli lihtne. 400 g vahukoort lõime visplitega vahtu ja segasime hulka piimamoosi, ehk kondenspiima. Et oleks maitsvam, siis ühte kaussi tavaline ja teise kakaokondenspiim.
Ja siis sõime selle kõik ära. Või oli rammus, sellest välja pigistatud pett (vedelik, mis eraldub, kui koor on kokku läinud) maitses lastele väga hästi. Jäätis jättis keelele lausa rasvakihi ja oli väga magus. See kõik ei takistanud lastel küsida teist ja kolmandat portsu ja kui oleks jagunud, oleks mõni veel ka neljandat korda lisa soovinud. PiimaTiinatädi tervise huvides (et tema ise ei peaks) sõime ära kogu kausitäie jäätist. Selline magus ja lõbus sõit oli meil täna.
No comments:
Post a Comment