Selline väike kastan on meie lasteaia õuealal. Käime seda ikka vaatamas ja uurimas. eelmisel kevadel märkasime tema küljes esimesi õieküünlaid. Olime põnevil, kas sügisel ka okaskerad neist õisikutest valmivad?
Septembri algul käisime jälle ümber puu ja otsisime lehtede varjust munasid. Neid oligi... tervelt kolm tükki. Oleme valvsad ja hoolsad. Juba kaks tükki on alla potsatanud, kolmas on veel oksa küljes kiikumas. Need alla potsatanud munad on meie rühmas soojas ja laste valve all.
Aga täna otsustasime teha väikse katse. Mitte esimest korda ei püüa me kastanimunast uut puud välja võluda. Täna valisime kõigepealt kõige ilusama ja suurema muna. See ei olnud lihtne, kuna lapsi oli mitu ja munasid oli palju ja arvamusi oli oli samuti palju. Seega valisime välja mitu suurt ja kõige ilusamat muna ning lugesime liisusalmiga võitja välja. Selle kõige suurema muna pistis mulla sisse peitu kõige väiksem laps Veiko. Poiss küll vahepeal saputas näppe ja häälitses suurest nördimusest, et käsi mullaseks sai, kuid töö sai tehtud.
Selle poti koos sinna külvatud kastanimunaga viime nüüd külma "külmapraksatust" saama. Nii õpetas meid kunagi üks meist targem aiandusega tegelev inimene.
nuud tean miks kodus uks kastanimuna teist taga ajab
ReplyDelete