Liikumisel ja liiklemisel on see vahe, et liikuda võib ilma reegliteta, kuid liigeldes (ja eriti sõiduvahendiga) peab arvestama üldtunnustatud ja ammustel aegadel kellegi poolt välja mõeldud reegleid.
Õppisime jalgrattaga sõitma ringteel, peatuma stop märgi juures ja andma teed teistele jalgratturitele. No tegime veidi ka vigursõitu, et me ikka natuke osavamaks ja tublimaks selles sõidus muutuks.
Tore oli vaadata, kuidas väikesed ja vahel pidurdamatud lapsed oma järjekorda ootasid ja ilma oluliste avariideta kõigega hakkama said.
Mattias ja Henry olid veidi hädas ringteel, kus neile arusaamatutel põhjustel väiksed abirattad ringi külge kinni kippusid jääma. Ei aitanud ka selgitamine, et võiks suurema kaarega sõita...
Kiitsime ja utsitasime lapsi üha uutele ringidele, kuid lõpuks sai ikkagi võitu lapsele omane mõtlemine- suurte inimeste poolt välja mõeldud reeglitega mänge võib ju mängida suure põnevusega, kuid mitte nii kaua, kui suured seda heaks arvavad. Ikka tahaks niisama mürada ja ise otsustada, kui kaua mingit mängu mängida on soov. Seega pudenesid meie "tubli- tubli!" hõikamisest olenemata lapsed lõpuks ringide pealt mänguväljakule ja palliplatsile laiali. Kuid oleme kindlad, miskit olulist jäi ilmselt nende väikeste kõrvade vahele kinni ka.
jälle kinni....
Õues on vahvva :) ja tublid liiklejad olid
ReplyDelete