Meil on pidude nädal.
Täna oli siis veepidu neile lastele, kes ujumist käisid õppimas. Väiksemad peavad kasvu ja vanust veel koguma, küllap saabub ka nende kord vees pidu pidada.
Pidu oli oioioi missugune, üllatus üllatuse otsa.
Algas kõik suure kiirustamisega lahti riietumisel. Kristo oli nii elevil, et suundus koos sokkidega basseini poole, saime poisil sabast kinni. Ja edasi ei lastudki kohe vette- toimus kuiv trenn basseini äärel. See nägi välja nagu "harjutusi iseseisvaks eluks". Lapsed pidid tasakaalu hoides (mõne jaoks oli see lihtne, teise jaoks tõeline katsumus) ringi basseini serval kõndides läbima, siis veepeole "hurraaaaa!" hõikama (ja mitte ainult ühe korra, alles kolmandal korral jäi õpetaja Anu rahule müratasemega) ning siis kuival maal ujuma konna ja krooli (pealtvaatajana võib öelda, et see nägi välja kentsakas). Ja alles siis lasti pidulised vette. Julgemad hüppasid, aremad ronisid redelist.
Vees ootas lapsi parv ja parvel suured kotid- ülesandeks oli kotid lahti puistata, kasvõi rebida, kui muidu ei saa. Ja sealt tulid välja... õhupallid! Lapsi oli palju- pidu toimus koos pärnaõiekestega- seega oli ka palle palju. Lahti läks tõeline möll, tegelikult lugesime vahepeal isegi laste päid üle, nii igaks juhuks. Pallid ja laste pead kippusid sassi minema. Ja ega siis kumbki ka paigal püsinud... lapsi loendades oli algul neid tunduvalt rohkem, kui olema oleks pidanud!Pallidest veel nii palju, et käis ka paar pauku, nagu õigele peole kohane!
Ujumisega ja veega on laste puhul nii- kes julgem, kes arem. Mõni ujub vee all ja vee peal, teine vajab "turvameest". Ja "turvameheks" oli meil onu Aimar. Ühe käe otsas Rait ja teise otsas väike Karl, nii nad basseinis ringi liikusid. Lastel näod naerul ja onu Aimaril samuti.
Kui vees müramisest lapsed võhmal (ja võhmal nad tõesti olid), ootas järgmine üllatus meid eesruumis.Keegi oli jäätised sinna võlunud. Peab ausalt ütlema, pole jõudnud veel järgi uurida, kes nende olemasolus süüdlane on. Veepidu- jäätisepidu!!
Lapsed olid ujulas tublid ja usinad õppijad. Tänuks ja tunnustuseks said kõik kaela kuldsed medalid (no mis sest, et esialgu šokolaadist), koolieelikud ka "tähtsa" paberi selle kohta, et nad ujumise abc on läbinud ning jälle üllatus... kõik said ka maasikaid!
Veepidu- jäätisepidu- maasikapidu!
Ja mis veel... limonaad!
Niiet... veepidu- jäätisepidu- maasikapidu- limonaadipidu!! Terve tagasitee lasteaeda lapsed muljetasid vaid peost. Seega oli see vahva ja meeldejääv. Tänud õpetaja Anule, kes oma visadusega lapsed õigeid harjutusi tegema suunas ja tänud ka onu Aimarile, kes rahulikult ja abivalmilt lapsi basseinis abistas ja turvas.
No comments:
Post a Comment