Täna õnnitlesime Mattiast.
Tegelikult kuulutas poiss tähtsa päeva saabumist juba mitu päeva tagasi- muudkui rääkis, et on nelja aastane, aga vaat homme.... Ei aitanud seegi, kui parandasime, et see päev ei saabu veel homme.
Kuid kätte ta lõpuks siiski jõudis! Ja jälle vahva autotordiga. See on selline poistevärk, tüdrukud söögu aga autorattaid, esitulesid ja muid vidinaid. Ja milleks ka mitte? Mitte et tüdrukud sellest väga hooliks....
Laulsime sünnipäevalaulu, kallistasime ja tõstsime poisi viis korda lae poole. Mattias säras nagu kevadine päike!
Sünnipäevalaps palus sõbrad tordile ja limonaadile ning torti lahti lõigates haaras Mattias endast mitte just palju väiksema noa väga uljalt ja suure kaarega. Poiss ise valis endale tüki, kus oli võimalikult palju maasikaid (hiljem selgus, et need sealt kõige enam süüa kõlbasidki, ülejäänu jäi üsnagi alles) ja ära sõi see väikemees ka šokolaadist number 5. Nii igaks juhuks, siis ikka kindlam viieaastase tunne!
Päev jätkus meil kinokülastusega. Rivistusime Mattiase järgi ja läksime. Kino oli põnev ja lastele väga meeldis. Sünnipäeva puhul sai kinokuulutuse ka endale Mattias.
Oli Mattiase päev!
ja siis number... muu võis alles jääda
No comments:
Post a Comment