Jälle pidu!
Teisipäeva hommikul leidsid lapsed kapist kutsed sünnipäevale. Esimene saabuja Annaliisa oli üsna segaduses. Tavaliselt sel väiksel tüdrukul jalad ikka all kepslevad (isegi siis, kui ta ise ei tahagi kepselda), kuid sel hommikul oli Liisu tõsine ja mõtlik. Kuid kaua sa siis ikka teadmatuses ja suure murega oled. Veidi aja pärast tunnistas tüdruk, et tal kapis oli mingi kiri. Küsimusi esitades saime teada, et kirjas paluti teda sünnipäevale ja kutsujaks "mingi karu". Kui nüüd lapse seisukohalt võtta, siis mine tea, see "mingi karu" võis ju veidi hirmus olla küll.
Kuid asi lahenes sel moel, et "mingi karu" end meie hommikuringi sisse seadis ja end tutvustas karu Pätsuna. Selline suur ja pehme ja karvane ja muheda olemisega. Üldse mitte hirmus- laste näod venisid naerule.
Nädala jooksul arutlesime sünnipäeva toitude, kingituste ja kommete üle. Lugesime, mis Pätsule meeldib ("Karu Pätsu sünnipäev" E. Niit) ning lapsed omakorda rääkisid, kuidas neil kodus kombeks ja milliseid kingitusi nad sooviks. Lauakatmise juurde jõudes komistasime liniku ja laualina otsa. Võttis natuke aega, enne kui selgeks saime need erinevused.
Teisipäeva õhtul meisterdasid lapsed mõmmikule kingitused (salaja). Järgmisel hommikul oli seetõttu vahva hommikuring, karu osaledes ei saanud ju kõigest enam rääkida, liiga palju saladusi oli tekkinud. Lapsed tõsiselt keelasid suuri ja "mõistmatuid" inimesi, et Pätsu ju kuuleb. Ega midagi, leidsime sellelegi probleemile lahenduse- katsime Karu Pätsu kõrvad käppadega kinni!
Saabus sünnipäeva päev, neljapäev. Eelmisel õhtul leppisime laste, emade ja isadega kokku, et kel soov, korjab peenralt lilli ja paneb veidi pidulikumalt riidesse. Ja hommikul lapsed saabusid, pidulikumad pluusid, traksid, kleidid, lilled kaasas. Kevin ja Kristo tõid kingituseks meepurgi, väga armas! Mattias oli kodus meisterdanud õuna sisse torgatud lille ja kuna vahepeal oli kaugelt maalt koju saabunud ka teadmatuses Mattiase isa, siis lasteaeda jõudes küsis ta, et kellel siin õieti sünnipäev on?? Ega enne ei uskunud, kui poisi kapis oleva kutse oma silmaga läbi luges.
Olime jällegi hädas sellega, et Pätsu kõiki meie toimetusi pealt kippus vaatama. Meil oli aga soov talle üllatust teha. Seega viisime Annaliisaga karu teise tuppa mängima ja asusime ise kringlit küpsetama. Lauale asetasid lapsed piduliku liniku, tassid ja taldrikud. Suur Karl ja Kardo aitasid mahla valmis teha ja kringli sisse sai torgatud ka küünlad. Kõik olid vägagi tõsised, põnevil ja toimekad. Kui soe kringel ahjust väljas, võis pidu alata.
Lapsed ukse taha ja karu tuppa. Kõlas koputus..... Pätsu palus külalised sisse ja ilma trügimata oma järjekorda oodates need väiksed külalised tulidki, kõigil näpus omavalmistatud kingitus ja mõnel ka lilled. No ja muidugi meepurk!! Pätsu võttis vastu õnnitlused, kallistas kõiki ja oli üsna rõõmus, et külalisi nii palju saabus. Panime ta toolile istuma, laulsime sünnipäevalaulu ja tõstsime selle muheda karu viis korda taeva poole (nii vanaks ta nimelt sai).
Sünnipäevalauda istudes palus Pätsu lapsed appi küünlaid ära puhuma (jäi saladuseks, mida ta küll soovis sel ajal?) ja kõike seda magusat süües kõlas kellegi suust, et oleme ikka parajad "maiasmokid".
Oli väga vahva sünnipäev, seda enam, et lapsed nii tõsiselt selle sisse läksid. Tänud ka Teile emad ja isad, kes lapsi selle juures veidi abistasid!
