Metsas käisime täna Lustiveres. Ilm oli lumine ja külmauduste vaaludega. Superilus! Metsa läksime selleks, et vaadata metsaelanike jälgi ja toidulauda. Ja nägime me tõesti palju.
Alustuseks vaatasime üle "tammetõrulao".... see on see koht, kuhu me ise lastega aitasime sügisel tammetõrusid korjata ja nüüd talvel jahimehed sealt neid metsas olevatele söödaplatsidele viivad. Ehk jagub kevadeni, ja kui ei jagu, peame järgmisel sügisel usinamad olema.
Edasi sumpasime metsa jälgi otsima. Esimese söödaplatsi juures nägime koera, kähriku ja orava jälgi. Sealt edasi läbi metsasoleva raja hanereas järgmise platsi poole suundudes saatis meid kõrval kähriku jälgede rida. See lõppes järsult ja suundus metsa. Arvatavasti sai tal villand otse kõndimisest! Kuid mõni meeter edasi sumades selgus tõeline põhjus- vastu tulid koera jäljed, mis samuti olid äkki katkenud ja samale poole metsa suundunud. Huvitav, mida nad koos seal metsa all arutavad? Me ei jäänud selle üle kauaks juurdlema. Lapsed saputasid üksteisele kuuseokstelt lund kraevahele ja jätkasime teed.
Teisel söödaplatsil olid toimetanud metskitsed. Nende jälgi oli terve kõrvalasuv põld täis. Uurisime neid ja vaatasime, kuidas nad maasikapeenraski pahandust olid teinud. Põllul nägime ka jänesejälgi. Oleme kuiva trenni korras püüdnud lastega toas jänese moodi hüpata- ikka tagumised jalad esimestest mööda. Hästi pole õnnestunud. Sel loomal on mingi salajane nipp selleks...
Ja siis lasteaia poole tagasi. Väga lumine ja tore retk oli!
ah ah, et siis sellepärast te neid tammetõrusid korjasitegi nii palju...nii tore :)
ReplyDelete