Tegelikult oli ju üleilmne lumepäev eile, ehk siis pühapäeval. Kas käisite lastega lume sees hullamas??
Meie tegime seda igatahes täna. "Avapauk" anti lasteaia õuel (läbisime takistusraja õuealal) ja sealt edasi suundusime kooliparki. Suundumine on selline naljakas, kuid õige sõna- pargini polnud teed.... selle pidime ise tegema. Kuid suunda me teadsime! Mõnel meie rühma väiksemal lapsel on lumi nabani, seetõttu polnud see tee tegemine sugugi nii lihtne. Kui on lumi maas ja eriti kui seda on palju, siis on laste puhul käimise asemel alati õigem rääkida sumamisest. Nii see lihtsalt välja näeb. Ikka käed laiali vehkimas nagu tuuleveskil ja väiksemad liiguvad käpuli tunduvalt kiiremini edasi. No pargini me igatahes jõudsime, sest suund oli ju õige!
Ja pargis me lume sees mängisime mängu "Kass Miisu ja lumehiired". Siinkohal teile õpetus, et vahel ka külalastega õues mängida. Lapsi peab olema paarisarv. Üks neist loetakse liisusalmiga kass Miisuks. Mänguplatsil seadke piirid, muidu jookseval lumehiired puha laiali. Kass seisab näiteks mõne puu juures ja lumehiired jooksevad platsil ringi. Mängujuht (ema või isa) hõikab: "kass Miisu tuleb!" Selle peale peavad lumehiired endale sõbra leidma, käest üksteisel kinni võtma ja koos kükitama. Kes jääb üksi, peab kassi eest jooksma. Kui kass ta kinni püüab, on kinnipüütu uus kass. Lihtne ja lastele meeldis.
Edasi natuke ka kelgutasime. Kuigi ka see pole paksu ja koheva lume sees lihtne. No ei saa hoogu sisse! Kavalam on esialgu kelgule panna kaks last või üks õpetaja (kaks õpetajat ei mahu), et oleks raskem koorem, ja rajad sisse sõita.
Selline oli meie lumepäev. Et seda lund ja talve ikka jätkuks. Lastele see meeldib, kuigi meil täiskasvanutel on küttemured! :)
Taaskord üks tore päevake lastel :)
ReplyDelete