Meie tänane päev algas väga lõbusalt. Lasteaia akende all oli lehvitamas üks tore ja julge päkapikk, kes lastele ennast näidata ei kartnud. Indrekul oli küsimus, kuidas üks päkapikk nii suur saab olla. Meie arvamus oli, et küllap ta liialdas võlutolmuga.
Päev jätkus meil jõulutoitusid tutvustades. Leidus lapsi, kes maitsesid, oli lapsi, kes esialgu piirdusid nuusutamisega. Üldiselt olid meie lapsed hästi julged verivorsti sööjad sel aastal. Hapukapsas maitses ainult Mairoldile. Ruben palus esialgu ainult ühe ampsu jagu verivorsti. Nii tegimegi. Ja siis küsis poiss juurde. Tubli.
No comments:
Post a Comment