Ilmad on heitlikud. Sel aastal oli taaskord ülimalt kahtlane, kas lumel on võimalik vastlaliugu lasta. Mõtlesime pereürituse rühma ümber. Kutsutud olid kõik, kes pereliikmetest vähegi tulla said.
Meie tegime lastega eelnevalt suuri ettevalmistusi. Marge eestvõttel sai kohe varakult pärmitaigen kerkima sõtkutud. siis istusime vaibale maha ja arutlesime lastega vastlakommete ja ilma üle. Kuidagi unarusse kipuvad jääma need rahvakalendri tähtpäevade kombed. Tegelikult lastele meeldib kuulata selliseid vanu "ennemuistseid" jutte. Lastele sai õpetatud ka paar vastlamängu. Mõlemad, nii vurritamine kui seasaba mäng olid nii lõbusad.
Tainas kippus üle kausiääre kerkima. Suunasime väiksed käed kukleid veeretama. Ühtlasime kasutasime laste tööjõudu ka oasalati lõikamisel. Kõik saab nii kiiresti siis tehtud.
Õhtul saabusid emad-isad, õed-vennad, üks tädi ka. Igaksjuhuks rääkisime ka suurtele inimestele vastlakommetest. Nii mõnigi asi oli kindlasti ka neile uudne ja vajas meeldetuletamist.
Hästi lõbus tuli välja väike seltskondlik mäng. Jäi meelde Karoliine ema naer, kui järjekord temalt edasi liikus. Alustasime autojuhtimisega ja lõpetasime ujumisliigutustega. Niivõrd erinevad on inimeste arusaamad :)
Oasalati ja vastlakuklite eest saime ohtralt tänusõnu. Meile omalt poolt väga meeldis Teid kõiki jälle näha.
No comments:
Post a Comment