Monday, April 2, 2018

MEMMEKE KULLAKE, TAADIKE KALLIKE

...sulle ju meeldib mu punane pallike.
Näe, kuidas põrkab, kui tahad, siis proovi.
Veereta seda nii palju kui soovid.
Kui aga kasvan ja kooli kord tõttan,
võid selle päriselt endale võtta.

Mitu päeva on möödunud meie kevadisest perepeost koos vanavanematega. Vahepeale mahtusid lõbusad munadepühadki.
Aga peost on meil vaid häid emotsioone. Lapsed nii püüdlikult meisterdasid kutsekaarte ja kingitusi, õppisid näidendit. Ka lauale pandud korvikesed voolisid lapsed ise (eriti nobedad olid selles Alexi näpud). Külalisi tuli meile jälle nii palju, et pidime naaberrühmast toole juurde tooma. Nii tore on, kui vanaemad ja vanaisad saabuvad. Sel aastal tuli üks vanaisa ja see on juba päris palju. Mõnel aastal ei tule meile ühtegi vanaisa. Vanavanemad igapäevaselt meie rühmas ei käi. Tullakse ja uudistatakse, lapsed tahavad kõike näidata. See osa päevast (ja üpris suur osa), mis laps lasteaias viibib, on muidu ju vanavanematele kättesaamatu ja vaid sõnades seletatud. Edaspidi, kui lapselaps Teile mõne lasteaialoo jutustab, on teil hea ette kujutada, kuidas kõik olla võis.
Tulge meile edaspidigi külla.










No comments:

Post a Comment