Pool meie rühmast jääb uutele sõpradele valla. ei mäletagi, millal me nii palju lapsi kooli saatsime.
Ühelt poolt on ju põnev oodata uusi lapsi, aga kuidagi kurb või natuke nõutu on olla ja mõelda, et sügisel ei tulegi enam näiteks Loore. See tüdruk oli meie rühma saabudes (ei suuda hetkel meenutadagi, millal see täpselt oli) nii pisike. Oleme temaga ja tema imevahvate vanematega nii ära harjunud. Isa oli algul nii vaikne ja tasane, nüüdseks aga nii jutukas. Loorega oleme tõesti mitu pütti soola ära tarbinud. Tüdruk on hakkaja ja natuke isepäine. Omadused, mis talle kindlasti kasuks tulevad. Meenub, kuidas ta väiksena, kui ei ulatanud hästi, ei palunud abi vaid sikutas tooli ja ronis ning upitas. Meie jälgisime kõrvalt ning mõtlesime juba siis- ei see laps hätta jää. Meenub ka see, kuidas ta vahepeal meile emme autos kuuldud ingliskeelseid laule esitas. Nüüdseks on ta taas eestluse omaks võtnud :)
Ka Veiko oli nii pisike, kui ta üle meie rühma läve astus. See laps oli nii arglik ja ebakindel kõiges, mis oli talle uus. Tasapisi on Veiko julgemaks muutunud. Küll sooviks, et tema sees olevad teadmised veel valjumalt välja tuleks. Tore on vaadata, kuidas poiss rõõmustab, kui miski talle seni raskena tundunu hästi õnnestub. Veiko on sel puhul siiralt rõõmus- "ohh, välja tuli!" Pole võimalik temaga koos mitte rõõmustada. Aga meile jääb Veiko vend Kevin, seega poiste emaga kohtume me sügisel taas :)
Ka Gert oli pisike ja arglik poiss, kui meile saabus. Tol sügisel tundusid selle lapse ema ja isagi meile vaiksed ja arglikud. Nüüdseks teame, et pole nad nii vaiksed ühti. Isa käib harva, kuid kodus olles on ta Gerdi tooja ja viija, viskab nalja on üpris jutukas. Ilmselt võttis meie ja rühmaga harjumine natuke aega. Oleme näinud, kui toetav pere on Gerdil. Kui soojalt rääkis poisist meile tema vanavanaema. Väga sageli käisid tal lasteaias järgi vanaema ning suur õde Birgit. Oleme mõelnud, et Birgit, kel kindlasti oleks oma sõpradega palju tegemist, leidis ikka aega osaleda ka meie rühma pereüritustel. See on nii vahva. Gert on laps, kes on püüdlik ja saab paljude asjadega hästi hakkama. Peol poisile lilli ulatades sosistasin talle kõrva- "ole hästi julge poiss koolis!" Ta saab ju hakkama, kui ainult julgeks abi paluda, kui miski jäi selgusetuks.
Saskia tulekust saati oleme meie, suured, väga paljudel kordadel üllatunud. Nii avara silmaringiga last pole meil varem olnud. Selle tüdruku suust kostab lausa "pärleid". Meenub, kuidas ühel hommikul inimesest ja tema põhilisemast anatoomiast rääkides, ei õnnestunud meil tegelikult teemat eriti palju lihtsustada. Tüdruk oleks võinud hommikuringi ise läbi viia. Nii põhjalikult sai see teema meil käsitletud, et saime ka ise tänu Saskiale targemaks. Tüdruk on väga kindlate soovide ning põhimõtetega. Ka selle lapse seljataga seisab väga hooliv perekond, kellega oli väga meeldiv suhelda.
Merily tuli meie rühma ja terve rühm oli teda täis. Niivõrd paljudesse kohtadesse jagus teda. Meie Loore vaatas korra või kaks ning otsustas silmapilk, et sellest uuest tüdrukust peab saama tema sõber. Merily kappi hakkasid saabuma joonistused ning vahel ka midagi muud ilusat, et sõprust luua. Ka Merily emal ning isal läks natuke aega, et meid omaks võtta. Jällegi on rõõm öelda, et nüüdseks on nad toredad ja lõbusad vanemad. Merily on püüdlik ja enamus asju tal ka õnnestuvad, kui vaid natuke rohkem püsivust oleks. Tüdruku jalad tunduvad elavat Merilyst sõltumatut elu :)
Karl-Martin käis meil vähe kohal. Oleks soov olnud seda last rohkem tundma õppida. Poiss on sõbralik ja seltsiv teiste lastega. Koos mängimine pakkus talle alati suurt rõõmu.
Pidu oli meil lõbus ja natuke tagasivaatlik. Meenutasime vaid piskut, millega sel aastal tegelenud olime. Paneks siinkohal veel kirja sõnad, mida peol lastele ja Teile, armsad Loore, Merily, Saskia, Karl-Martini, Gerdi ja Veiko vanemad, ütlesime- me soovime lastele palju uusi sõpru ning toredat kooliaega; me teame, et lastel on nii toredad ja toetavad emad ja isad; oli rõõm koos Teiega teie lapse sirgumist jälgida.
Aitäh Mariinile, kelle lihtsad tänusõnad meile hinge läksid.
No comments:
Post a Comment