MEIE LOORE!

Arvasin, et eilne oli viimane postitus enne suvepuhkust, kuid täna hommikul avastasime kolme lapse kapist vahvad kaardid.

 

Uurisime Loorelt, et milles täpselt tema soov oleks kokku leppida? Tüdruk vastas, et "lepime kokku, et rahulikult olla".

Täna unejuttu kuulates oli õpetaja küsimus lastele- mis koht on kaasik? Oliver arvas, et see on see koht, kus on kaasikuid.

Ja veel pakitseb meie sees kõigile teada anda, kuidas Gerdi isa meid eile üllatas ning meilt väikse heldimuspisaragi kätte sai. Poisile Lossihoovi järgi tulles, ütles ta meile, et tema nüüd täna läheb tagasi Rootsi tööle. Meie jõudsime vist  viisakusest vaevu head reisi soovida, kui see mees jätkas, et tal oleks soov meid veel kord tänada. Ja siis me saime ühe tugeva meheliku kallistuse. Sellised hetked on meile üheks parimaks motivatsiooni ammutamise allikaks meie töös!

SELLI-SILLAOTSA MATKARADA

Meie selle aasta kevadine matk viis meid Palupõhja. Tore on koos matkata. Ei mäletagi korda (kui välja arvata kaks ebaõnnestunud ilma valikut), et meie matk pole lõbus olnud. Alustaks sel aastal sellest, et meie väikse Laura ema oli täitsa segaduses, kuidas tema küll saab- vaja laps matkale tuua kell 9 ja kuidas siis ise kella 8-ks juba tööle jõuda? Selgitasime, et matk ikka koos emaga, poleks vaja üldse tööle jõuda. Ja veel ütlesime, et meie rühmas asjad matkaasjad käivadki nii.

Matkalisi kogunes üsna palju, kuigi mõni laps läks ikka kaduma ka. Kes haigestus, kel isa liiga väsinud.

Ilm oli meile soodne- ei liigset soojust, ei külma tuult. Üllatuslikult avastasime, et sääsed olid metsa all meid ootamas. Aga seegi takistus sai kõrvaldatud. Meil oli kaasas kaks asist isa, kel autos sääsetõrje igaks juhuks ka vist talvel olemas.

Nüüdseks on kevad ikka nii palju õitsele löönud. Õisi oli puu otsas ja metsa all, raba mätastel ja kraavis. Nii palju ilu oli meid ootamas.

Meelde jäi sellest retkest meeldiv ja lõbus seltskond. Mathias, kelle jaoks polnud kerge koduseinte vahelt välja tulemine, kuid kes siiski lõpuks nautis matka- tubli, kannatlik ja kange ema on sel väiksel poisil. Merily suutsime juba poole tee peal ära väsitada- ilmselt tegi ta teistest poole rohkem liigutusi :) Laural ja Gerdil osales mööndustega terve pere. Super! Kuulsime käo kukkumist, millest tuli arutelu vanarahva tarkuse üle, et kui kägu tuleb raagus metsa, siis saabub nälja-aasta. Enamus meist oli kägu juba mõne nädala eest kuulnud, kui puud tõesti raagus olid. Sellise jutu peale ütles Gerdi isa vaid ühe sõna- "koguma". Ilmselt siis kõike eluks vajalikku. Aga mina polnud kägu enne eilset kuulnud, loogiline oleks ju, et minu jaoks nälga majja ei saabu ;)

Ikka pean mainima, et sellised matkad lähendavad meid suuresti. Me kõik õpime üksteist paremini tundma. Saime teada näiteks, et Laura isa on suur kalamees, kes ükskord kell 3 hommikul kalale minnes avastas, et sääsetõrje ununes koju, isegi õnge ei võetud lahti, koju sõideti tühjade kätega. Saime teada, et Merily ema üks lemmikuid loodusvaateid avaneb Panga pangalt Saaremaal. Või siis see teadmine, et Kevini ema kardab natuke kõrgust ja treppe.

Me siiralt loodame, et järgmisel aastal me läheme jälle!

                                lükates veel ei kukkunud

                                                           suvel murakale

                                                ema astus pojale kanna peale

                                                              väsimus

         kui kasvõi õige natuke kurta väsimust, siis isad võtavad tütred kukile

                                     palju õnne meie suvistele sünnipäevalastele

 

Kohtume homsel piknikul ning siis saabub suvi. Soovime Teile ja lastele soojasid ilmasid, rohkelt seikluseid ning pere keskel veedetud aega.

Reet, Marge, Virge ja Kai

HEAD KOOLITEED, LOORE, SASKIA, MERILY, GERT, VEIKO JA KARL-MARTIN!

Pool meie rühmast jääb uutele sõpradele valla. ei mäletagi, millal me nii palju lapsi kooli saatsime.

Ühelt poolt on ju põnev oodata uusi lapsi, aga kuidagi kurb või natuke nõutu on olla ja mõelda, et sügisel ei tulegi enam näiteks Loore. See tüdruk oli meie rühma saabudes (ei suuda hetkel meenutadagi, millal see täpselt oli) nii pisike. Oleme temaga ja tema imevahvate vanematega nii ära harjunud. Isa oli algul nii vaikne ja tasane, nüüdseks aga nii jutukas. Loorega oleme tõesti mitu pütti soola ära tarbinud. Tüdruk on hakkaja ja natuke isepäine. Omadused, mis talle kindlasti kasuks tulevad. Meenub, kuidas ta väiksena, kui ei ulatanud hästi, ei palunud abi vaid sikutas tooli ja ronis ning upitas. Meie jälgisime kõrvalt ning mõtlesime juba siis- ei see laps hätta jää. Meenub ka see, kuidas ta vahepeal meile emme autos kuuldud ingliskeelseid laule esitas. Nüüdseks on ta taas eestluse omaks võtnud :)

 

Ka Veiko oli nii pisike, kui ta üle meie rühma läve astus. See laps oli nii arglik ja ebakindel kõiges, mis oli talle uus. Tasapisi on Veiko julgemaks muutunud. Küll sooviks, et tema sees olevad teadmised veel valjumalt välja tuleks. Tore on vaadata, kuidas poiss rõõmustab, kui miski talle seni raskena tundunu hästi õnnestub. Veiko on sel puhul siiralt rõõmus- "ohh, välja tuli!" Pole võimalik temaga koos mitte rõõmustada. Aga meile jääb Veiko vend Kevin, seega poiste emaga kohtume me sügisel taas :)

 

Ka Gert oli pisike ja arglik poiss, kui meile saabus. Tol sügisel tundusid selle lapse ema ja isagi meile vaiksed ja arglikud. Nüüdseks teame, et pole nad nii vaiksed ühti. Isa käib harva, kuid kodus olles on ta Gerdi tooja ja viija, viskab nalja on üpris jutukas. Ilmselt võttis meie ja rühmaga harjumine natuke aega. Oleme näinud, kui toetav pere on Gerdil. Kui soojalt rääkis poisist meile tema vanavanaema. Väga sageli käisid tal lasteaias järgi vanaema ning suur õde Birgit. Oleme mõelnud, et Birgit, kel kindlasti oleks oma sõpradega palju tegemist, leidis ikka aega osaleda ka meie rühma pereüritustel. See on nii vahva. Gert on laps, kes on püüdlik ja saab paljude asjadega hästi hakkama. Peol poisile lilli ulatades sosistasin talle kõrva- "ole hästi julge poiss koolis!" Ta saab ju hakkama, kui ainult julgeks abi paluda, kui miski jäi selgusetuks.

 

Saskia tulekust saati oleme meie, suured, väga paljudel kordadel üllatunud. Nii avara silmaringiga last pole meil varem olnud. Selle tüdruku suust kostab lausa "pärleid". Meenub, kuidas ühel hommikul inimesest ja tema põhilisemast anatoomiast rääkides, ei õnnestunud meil tegelikult teemat eriti palju lihtsustada. Tüdruk oleks võinud hommikuringi ise läbi viia. Nii põhjalikult sai see teema meil käsitletud, et saime ka ise tänu Saskiale targemaks. Tüdruk on väga kindlate soovide ning põhimõtetega. Ka selle lapse seljataga seisab väga hooliv perekond, kellega oli väga meeldiv suhelda.

 

Merily tuli meie rühma ja terve rühm oli teda täis. Niivõrd paljudesse kohtadesse jagus teda. Meie Loore vaatas korra või kaks ning otsustas silmapilk, et sellest uuest tüdrukust peab saama tema sõber. Merily kappi hakkasid saabuma joonistused ning vahel ka midagi muud ilusat, et sõprust luua. Ka Merily emal ning isal läks natuke aega, et meid omaks võtta. Jällegi on rõõm öelda, et nüüdseks on nad toredad ja lõbusad vanemad. Merily on püüdlik ja enamus asju tal ka õnnestuvad, kui vaid natuke rohkem püsivust oleks. Tüdruku jalad tunduvad elavat Merilyst sõltumatut elu :)

 

Karl-Martin käis meil vähe kohal. Oleks soov olnud seda last rohkem tundma õppida. Poiss on sõbralik ja seltsiv teiste lastega. Koos mängimine pakkus talle alati suurt rõõmu.

 

Pidu oli meil lõbus ja natuke tagasivaatlik. Meenutasime vaid piskut, millega sel aastal tegelenud olime. Paneks siinkohal veel kirja sõnad, mida peol lastele ja Teile, armsad Loore, Merily, Saskia, Karl-Martini, Gerdi ja Veiko vanemad, ütlesime- me soovime lastele palju uusi sõpru ning toredat kooliaega; me teame, et lastel on nii toredad ja toetavad emad ja isad; oli rõõm koos Teiega teie lapse sirgumist jälgida.

Aitäh Mariinile, kelle lihtsad tänusõnad meile hinge läksid.