Tuesday, April 18, 2017

ARMAS VANAEMA HEA, VOODISERVALE END SEA....

...ootan sinult muinasjuttu,
enne seda, kui jään tuttu.
Vanaisa, ole kallis,
osta mulle õhupallid,
millel südamed on peal,
neid mul pole olnud eal!

Ootasime vanaemasid ja vanaisasid juba ammu. Lapsed meisterdasid valmis väiksed üllatused ning õppisid usinalt luuletust , käemängu.
Eile täitus meie rühmaruum rõõmsate ja säravate inimestega. Juba trepil Gerdi vanaema ja vanavanaemaga kohtudes tutvustas viimane end väga rõõmsalt ja särtsakalt- mina olen Gerdi vanavanaema! Vastasin sama rõõmsalt, et "oleme Teist väga palju kuulnud". Gert on tõesti palju sellest vanaprouast meile jutustanud. Ja kuidas vanavanaema sellest poisist hiljem tutvumisringis rääkis- Gert on maailma parim lapselapselaps! Seda kuulates oli meilgi hinges  soe.
Mathiasel olid kohal mõlemad vanaemad ja üks vanaisa. Seekord meie ainuke vanaisa. Lauldes-mängides lõngakera kerimise mängu, oli selle vanaisa lauluhääl hästi kosta. Panime tähele, kuidas vanaemadki seda vana ja ilusat ketramise laulu kaasa laulsid ning seejuures enda kõrval seisval (ka võõral) lapsel kerida aitasid. Ilus oli kuulata ja vaadata.
Meie laste poolt hommikul usinalt lõigutud ja laotud salat ning küpsisetort maitses kohvi kõrvale vist hästi. Vähemalt nii palju, kui me kiitust välja nurusime, oli see väga positiivne :) Gerdi vanaema ning Merily vanaema olid rõõmsalt jutuhoos, Kevini onu toitis poisi nooremat õde (ei teagi, kas mees ise leidis mahti süüa). Kaisa vanaema on sellise mõnusalt sooja olemisega. Tõeline vanaema, kellel tüdruk pidi aitama puid tuppa tuua.
Nii tore, et Teid jälle nii palju tuli. Hoidkem ikka meeles ja keelel eakamate inimeste tarkust ning elukogemust. Aitäh!


















No comments:

Post a Comment