Eilne jõulumaale sõit oli meil kui liulaskmine. Pilistverre viiv tee oli kaetud jääkihiga. Buss sõitis vahepeal peaaegu edasi liikumata :) Aga kohale jõudsime.
Küll oli seal palju tegelasi, kes üksteise võidu meiega tegelesid, Nooremaid ja vanemaid, lõbusaid ja veel lõbusamaid, lahkemaid ja veelgi lahkemaid. Hunte, lambaid, ingleid, põtru, memmesid ja noori tüdrukuid. Neid oli kaugelt rohkem kui meid.
Saalis oli meisterdamiseks lauad. Lapsed said teha lindule rasvasegutopse ja traadist jõulukaunistusi. Vahepeal tõstsid lambad mõne lapse laua tagant endale õlale-kukile ning vinnasid nad naerdes teise tuppa piparkooke kaunistama või muidu hullama. Kevin kaunistas enda piparkoogi nii ära, et piparkook selle võõba alt enam välja ei paistnud. Mathias, kes algul piidles toimuvat vaid ukselt, limpsis piparkoogi võõbast lihtsalt puhtaks :)
Lavale oli seatud vanaaegne jõulutuba. Seal sai vokki keerutada, kraasida, suure kõrvitsa otsas ronida, vaadata, kuidas üks memm muudkui kudus ja kudus, ise vahetevahel üle prillide lapsi piieldes.
Palju sai joosta, hunti ja lambaid taga ajada, nendega koos tantsida ja mängida. Lapsi tõsteti sülle, neid keerutati ja hüpitati. Lastel kleepusid riided lausa selga. Veiko katsus arglikult isegi põdra ära. Poiss käis põdral sabas ning võttis pikalt hoogu, et teda silitada.
Aja võtsime maha, et süüa üks väga maitsev supp, mis nägi natuke külasupina välja.
Ja siis veel õue metsameest otsima. Üks väga sõbralik kepiga onu juhatas meile teed läbi kiriku. See kepiga mees oli kusjuures väga sõbralik ja lubas lastel kirikus olla ja küsida, ise seejuures üsna lastele arusaadavalt jõululugu jutustades.
Aga metsamees oli tõeline loodusemees. Ootas meid lõkke ääres ning jutustas, kuidas vihmaga lõket süüdata ning tutvustas meile oma "kodu". Koduks on tal hetkel telgimoodi varjualune, kus sees okstest voodi ja plekkpurgist ahi. Ja magabki seal.
Kogu meie sõit oli ülimalt lõbus ja vahva. Lastele kindlasti väga meeldis.
No comments:
Post a Comment