Täna käisime pargis kevade käekäiku uudistamas. Ilmad on sellised imelikud hetkel. Isegi lund heljub veel taevast alla. Kuid kevad astub ikkagi kasvõi pisikeste sammudega edasi. Juba rohetab alusmets, linnuparved lendavad üle meie peade ja see lillemeri...
Käisime pargis otsimas sinililli ja ülaseid. Neid seal ka leidus. Nägime ka kollaseid ülaseid, mida nii sageli just ei kohtagi.
Sealses tiigi veerel oleme mitmeid kordi käinud tasuta kontserti nautimas... konnakontserti. Sel aastal need konnad meile priipääsmeid ei saatnud ja tundub, et ilma me sellest kontserdist jäimegi. Küll aga uudistasime konnakudu ja lubasime üksteisele, et läheme järgmisel nädalal uuesti kaema, mis sellest Gerti sõnul "punnilisest" kudust edasi on saanud.
Ilus on hetkel looduses. Kõik on kuidagi nii värske ja õrnalt rohetav- tärkav. Vaatad üles, kuulad linnulaulu, vaatad maha, on keeruline astuda, et mõnele lillele peale ei astuks, vaatad kaugusse, väiksed noored lehekesed piiravad juba vaatevälja. Kõik muutub hetkel iga päevaga, minge lastega loodusesse jalutama!
No comments:
Post a Comment