VEEL KÜLALISI...

Hommikustele tibudele jätkuks valmistusime väga usinalt õhtuseks peoks. Nii usinalt, et aega kippus nappima. Ilmselt jäigi mõni nädalaplaanis eesmärgistatud asi tegemata. Mis siis ikka, küllap mõni teinekord teeme.

Aga külla ootasime meie laste vanavanemaid. Ja nad tulidki... Mõnel lapsel üks, mõnel mitu, mõnel suisa auväärses eas vanavanaema. Mõni neist vanavanematest tuli kasvõi kepi või paari toel. Hea, et tulite, tore, et hoolite! Ja kui vanavanemad olid hõivatud, või elasid nõnda kaugel, et meile küllasõit oleks olnud liiga keeruline, siis tulid emad või isad. Loorel pidi tulema küll üks suurematest vendadest ja teise suurema venna pruut, kuid koridorist leidsime hoopis harva kohatava isa. Vahva!

Lastel oli ette valmistatud ka üht- teist. Tahaks ju ikka näidata, mida oskame, kuidas oskame. Etendasime näidendi "Tare-Tareke". Kuidagi on nii, et mida suuremaks sa saad, seda enam koguneb sinusse lavanärvi. Lapsed olid julged ja tublid, aga meie "jutustaja" rollis Reet oli nõnda ähmi täis, et ütles kuke aasal hüppavat. Selle peale täpsustas Oliver, et ta pidi tegelikult kõndima :) Ja kõndiski meie Oliver kukena uhkelt põlvi tõstes.

 

ARMAS VANAEMA HEA,

VOODI SERVALE END SEA.

OOTAN SINULT UNEJUTTU,

ENNE SEDA, KUI JÄÄN TUTTU.

VANAISA, OLE KALLIS,

OSTA MULLE ÕHUPALLID,

MILLEL SÜDAMED ON PEAL.

NEID MUL OLNUD POLE EAL!

 

Lastel olid nädala jooksul meisterdatud munahoidjad väikseks meeneks. Ise lõigatud, ise värvitud, ise ninad-silmad liimitud. Mis sest, et mõni näpuots kuuma liimiga siiski natuke kohtus. Saputati kätt, puhuti natuke peale ja rõõmu kui palju valminud tööst. Munadele valiti värviks ikka oma lemmik. Loodame, te rõõm oli ka teiepoolne, kallid vanavanemad.

Oli tore Teiega kohtuda, mõnega juba mitmes kord.

                                          ettevalmistused peoks

                           Gert lausa säras oma vanaema ja vanavanaema vahel.

 

UDUSULISED KÜLALISED

Need külalised saabusid meile Andri ja Jarko kodulaudast. Poistel on kodus ilmselt väga põnev elamine. Keda kõike nende laudas ei leidu. Mäletan, et küsisin mõni aeg tagasi perenaiselt, mitu tallekest neil juba sündinud on. Täpset arvu sel hetkel Marju ei teadnudki. Tööpõld on seal suur ja lai. Poiste sõnul käivad nemadki laudas abiks.

Aga tänased külalised olid väikesed siutsuvad tibukesed. lapsed olid elevil ja tibudki olid suures ärevuses. Lausa värisesid natuke. Lapsed said ise neid käes hoida ja silitada. Mõni neist sattus vaibalegi kõndima. Eks me väiksed "pahandused" koristasime hiljem ära :)

Aitäh, Marju!

 

 

 

MULLATÖÖDEL

Kevad on käes ja aeg on mullatöid teha. Osaleme ka sel aastal Räpina Aianduskooli projektis. Seekord siis hoolitseme ja muretseme nelja kuumaasika taime elu ja tervise eest. Kui hästi läheb, siis maitseme enne suvepuhkusele jäämist juba kollaseid ja punaseid magusaid vilju.

Seega istutasime täna taimed avaramasse potti. Kui Veikole esimesena sai auks käega värsket mulda potti tõsta, vaatas poiss ehmunult oma veel puhaste käte peale ja ohkas uskumatult :) Aga muld sai siiski tõstetud. Ja käed said mullaseks kõigil lastel.

 

TEATRISSE

Tuletame meelde juba sügisel algatatud ettevõtmise. Nimelt sõidame lastega Tartusse Teatri Kodusse vaatama etendust "Pettson ja Findus". Piletid on meil juba ammu välja ostetud, aeg on koguda bussisõiduks vajaminev raha. Lapse kohta teeb see 4 eurot. Aeg on pangaautomaati natuke raputada :)

PALJU ÕNNE, SASKIA!

Ei tea nüüd varasemaid aastaid, kuid kaks viimast aastat on sellel väikesel linalakal kombeks oma sünnipäeva ajal endale haigus külge korjata.

Saskia sünnipäev oli tegelikult juba veebruari lõpus. Lasteaeda oma uhke ja ilusa maani liblikakleidiga jõudis ta alles täna. Ja kleit on tõesti ilus. Sellest kleidist oli kuulda juba sügisel, Saare vanaema tõi. See Saare vanaema on üldse üks tegus vanaema. Koob sokke ja kindaid ja uus triibuline Saskia lemmikvärvi roosa vest oli ka tüdrukul seljas.

Saskia on nüüd 6-aastane, paras pusimine oli näppe nõnda palju püsti tõsta, tüdrukul läks kulm kohe kortsu. Pidupäeva auks ikka laulsime ja kallistasime ja tõstsime õhku.

 

 

 

                                         enam-vähem   

 

 

 

 

                                                    ilus

 

PALJU ÕNNE RIKO JA KARL-MARTIN!

Pidu peo otsa. Ei saagi vist enam pidama.

Täna oli tõesti palju trilli ja tralli, kuna eilne sünnipäevalaps Riko saabus kotitäie üllatusmunade ja õhupallidega, mida sõpradele jagada ning tänane sünnipäevalaps Karl-Martin tuli suure šokolaadikoogiga.

Ei mäletagi korda, kus oleksime ringi keskele korraga kaks last istuma pannud. Andis jälgida, et kõik kõiki kallistatud ja õnnitletud saaks. Üllatusmunad on vahvad asjad, nii magusat kui mänguasja. Ilmselgelt mõnel lapsed jälle sellest suurest magusast süda väheke läikis. Hiljem küsis nii mõnigi laps vett juua :)

Ja siis tegime õhupallipeo!