Ei osanud keegi meie lastest oodata valju koputamist ja laulu meie rühma ukse taga täna hommikul. Laste mäng seiskus ja saabus vaikus... Edasi juhtus see, mida iga lahke pererahvas mardisantide külaskäigu aeg tegema peaks. Mitmed lapsed hõikasid ilma meie suunamiseta "sisse!" ja jooksid ust avama.
Olid sellised külmanud olekuga, üks suisa paljasjalgne, natuke räbaldunud olekuga ja kammimata (kammi jaoks polevat raha jagunud juba terve aasta)aga väga lõbusad mardisandid. Oli neil lastele mänge ja laule võtta, üks lustilisem kui teine. Aitüma heade soovide eest, mida mardid meie põrandale viskasid. Kui Te, kallid vanemad laste taskutest herneterasid leiate, siis teadke, et need on puhas õnn.
Sellega see üllatuslik hommik veel ei lõppenud. Jõudsime vaevi ära istuda hommikuringis ja asutasime end tõsisemat tööd tegema, kui jälle... koputus ja laul, et lasku me sisse mardisandid. Neid tuli palju, suuri ja väikseid, küsisid meilt mõistatusi. Kõigile me ei teadnudki vastust, aga õnnelikud olime jällegi sellise vahva külaskäigu üle.
No comments:
Post a Comment