MIDAGI HUVITAVAT JA ERILIST

Hommik algas meil teatriga ja jätkus teatriga. Oleme sel nädalal lugenud ja jutustanud ja esitanud (õpetajate poolselt) näidendit sellest, kuidas kassipoeg kassi moodi rääkimise ära unustas. Õppisime erinevaid loomahääli erineva emotsiooniga esitama. Henryl tuli vana suure musta kassi moodi näugumine väga ilmekalt välja ja Jarko jättis pisemadki nüansid loomade vastustes meelde. Täna esitasid lapsed meile selle loo.

 

Täna maalisime jalgadega. Kui teha midagi mitte just tavapärast ja igapäevast, on lapsed huviga asja kallal. Isegi siis, kui suurtel inimestel on soov nende väiksed jalad värviseks teha (kusjuures suured ise ei tee seda) ja hiljem lapsi ennast jalgu ka pesema panna.

Kõik lapsed olid usinalt kõigega nõus, vaid Saskia teatas, et tema ei taha. panime selle väikse tüdruku järjekorra lõppu seda mõtet pikemalt mõtlema. Ja kui järg temani jõudis, olid tüdrukul supsti sokid jalast ning jalad värvi sees :)

SOKUSARVED

Täna tõi Marek sokusarved. Selle juurde käis selline tore selgitus, et "mul on üks sõber, kes käib jahil ja ta lubas meile rühma tulla, kui ta aega saab. Ta räägib siis, kuidas ta jahil käib. Ta nimi on Pets."

Igatahes jääme me nüüd põnevusega seda Petsi ja tema jutte ootama!

LASKE KADRID TUPPA TULLA...

Oleme tänulikud Teile, kallid emad ja isad, et Te tänase kadrisimmani jaoks lastele nii vahvad kadririided kaasa pakkisite. Polnud ühtegi õnnetut last, kes nõutult riietusruumis seisnuks. Tublid olete!
Simmanil oli lusti ja laulu ja vanu kombeid. Mängiti kannelt ja parmupilli, arvasime ära mõistatusi ning lõpuks tantsisime ühe väga vana simmani jaoks kohandatud tantsu, millel nimeks "Ingliska". Küll oli hoogne ja kiire. Nõnda kiire, et mõni laps ei adunud enam lõpuks, kus täpselt ta millist liigutust tegema peaks. Igatahes oli lõbus ja nagu meie seenädalane tarkusetera ütleb- naer on terviseks! 

 

KERMO MURE

Lasteaeda saabudes kurtis Kermo, et "mul hammas loksub... täiega".

Juhtus nõnda, et meie lapsi ootas täna hambaarsti juurde minek ja oma hammaste ette näitamine. See on alati selline tähtis ja tõsine käik. Marek tõmbas isegi kulmu tähtsalt kortsu.

Ja seal arsti juures Kermo oma mure veelkord kurtiski. Arst kuulas selle ära ning pakkus poisile lahenduseks autot või kaela riputatavat hambakujulist keed, kuhu hammas sisse mahub. Poiss noogutas pead, kuid suud lahti ei teinud. Selgitasime veelkord, et selle vidina saamiseks peab loksuva hamba ära naksama. Poiss noogutas ning avas mehiselt suu. Ja ära see hammas sealt naksati ja kaela rippuma pandi. Uhke! Kohe plaksutasime sellele julgele mehepojale.

                            Taamal tegi Saskia ka juba igaks juhuks suu lahti

                                             "väga ilusad ja terved hambad"

                                                                vaat nii

LUMI, LUMI, LUMI

Lumi on külm, lumi on õhuke, lumi on paks, lumi on libe, lumi on valge. Sedasi iseloomustasid lund meie lapsed. 

Esimene elamus oli juba hommikune jääsadu. Marek kurtis, et tema emme pani õhukese teki autole peale, aga ikkagi olid aknad jääs. Jää kattis teed ja pragises vastu meie akent sadada. 

Laulmas olles hakkas lõpuks ometi lund sadama. Ei jõudnud seda õue minekut ära oodatagi. Ja lõpuks õue jõudes polnud lastel tegemistest puudus. Kõik olid käpuli maas lund kokku kuhjamas ning sellest pallitaolisi asju voolimas.

Tore lugu oli Laura-Liisa pikliku palliga. Tüdruk nägi suurt vaeva, et sellest õhukesest lumehakatisest nii suur pall teha ning lõpuks ei raatsinud ta seda kuhugi valveta jätta. Tassis teist ühest kohast teise ning lõpuks kurtis, et "ma ei teagi, kuhu seda panna." Appi ruttas Kermo ja haaras palli vahepeal enda sülle. Koos kõnniti jällegi ühest kohast teise otsides sobilikku peidupaika (et ära ei lõhutaks). Seda nõutut kõndimist märkasid Marek ja Henry. Pall anti korraks isegi Henry sülle, kuid Laura-Liisa suurema omanikutundega ei usaldanud kallist kandamit pikalt kellelegi. Kätte hakkas jõudma tuppa minemise aeg, võta või pall kaasa- nii lootusetu tundus olukord. Lõpuks veeretas tüdruk teiste nõusolekul oma palli ühe kuuse alla. 

Esimene lumi on nii eriline ja kallis!

                                        ma ei teagi, kuhu ma selle nüüd panen

MUSTSÕSTRAKOOK

Tänaõhtuse vestlusringi kohvikõrvaseks küpsetasime mustsõstrakooki.

                                           Gerdile ei maitse mustsõstrad.

Perenaistel juhtub köögis nii mõndagi... muna kukkus kausi asemel lauale. Aga harjutades ju oskused välja kujunevadki. Kohe tuli meelde meie sellenädalane tarkusetera- KES PÜÜAB KÕIGEST VÄEST, SAAB ÜLE IGAST MÄEST!

Siin lihvime loendamisoskust, jahu ja suhkrut peab ikka täpne kogus koogi sees olema.

Mikseriga mune vahustamas. Sõna "vahustama " ei jää jätkuvalt lastele meelde.

Ja Teie soovil lisasime selle koogi retsepti. Oli tõesti maitsev sõstrakook.

PALJU ÕNNE, KRISTO!

Täna oli Kristol tähtis päev, poiss sai nimelt 6- aastaseks!  Laulsime sünnipäevalapsele, õnnitlesime, kallistasime. Seejärel palus Kristo sõbrad maiustama, kommikauss oli suur ja suud matsusid mõnuga!