Ujumispäeva lapsed alati ootavad. Ja kui nüüd hästi järele mõelda, siis kõik asjad, mille vastu meil on suur huvi, edenevad ju hästi.
Meie laste ujumine on teinud suuri edusamme. Viimati ujus Karl ilma ühegi abivahendita ja Annaliisa on sellele protseduurile väga lähedal. Nemad kahekesi proovisid kolmapäeval ka erinevaid hüppeid basseini äärelt. Jalad ees ja külg ees ja püsti ning kükakil. Hüppamine on tore, kuid selle asja juurde kuulub ka iga hüppe järel serva peale ronimine. Oodatult olid nad ujulast tagasiteel väga väsinud.
Kermo, kes esimestel tundidel otsis ikka tuge torust, on nüüdseks nii julge, et võtab pöördeid üle terve basseini.
Mattias vajab pisukest toetust nii mõnestki abivahendist. Tundub, et sellel poisil on asi natuke peas kinni. Tegelikult tuleks tal päris hästi välja, kui keegi salaja balloonid ära võtaks ning talle ei ütleks :)
Laura-Liisale ujulas väga meeldib. Tüdrukul on naeratus lausa kleebitud huulile. Kui ainult seda julgust rohkem oleks. Koos suure inimesega meeldib tüdrukule väga ringi liikuda.
Marekiga on tore. Poiss unustab iga kord ära, et ta julgeb ka üksi basseini keskel liikuda ning seetõttu raputab iga kord pead, kui talle öelda, et "mine toru äärest keskele". Natuke julgustust ja suure inimese käe tuge ja märkamatult liigubki Marek üksi ringi.
Onu Aimarile meeldib lastega basseinis mängida. Meil keerleb vahel karussell või on selle onu õlgadel mõni laps püsti ja hüppamas. Seekord siis puksiirauto... isegi pup-pup-pup tuli Aimari suust:)
Kui Mattias kolmapäeval koju jõudis oli tal esimene asi, et emme palun tee arvuti lahti ja vaata mis ma põnevat tegin täna. Kuid sel päeval ei olnud uut postitust ja selle peale Mattias kergelt pahandades, et aga õpetaja ju tegi pilti kui me ujusime :) ja nüüd ta sai rahu
ReplyDeleteKuidagi juhtus nii, et vaba hetk leidus alles täna. Aga vahva, et lastele meeldib vaadata ja kodus emadele-isadele oma lasteaia päevast rääkida!
ReplyDelete