NUPUTAMISPÄEV

Tänane nuputamispäev võeti meie rühma poolt rõõmuhõisetega vastu. See on ütlemata tore,et meie lastele meeldib nuputada ja mõistatusi lahendada! Saalis ootasid meid õpetajad erinevates "pesades". Kõige enne oli  loendamine ja numbrite tundmine, sellega saavad paljud meie lapsed edukalt hakkama, kuid mõnda oli vaja aidata.

Siis selgus, et jänestel on kõhud tühjad, lapsed pidid jänesed kapsakorvi juurde viima mööda labürinti. See tundus esmapilgul keeruline, kuid lapsed tulid hästi toime! Õpetaja Mai kahtlustas juba, et lapsed on käinud salaja harjutamas! Ei olnud ikka küll, lapsed lihtsalt tublid!

Muinasjuttude tundmises oli Annaliisa meil kõige nobedam, teised ei jõudnud mõtlema hakatagi, kui tüdrukul oli vastus käes nagu varnast võetud!

Edasi pidime klotsidest torni laduma, kuid see ei olnud tavaline torn, vaid pulkade ja aukudega. Saime hakkama!

Eelviimane ülesanne oli ristsõna, selle lahendamine võttis natuke aega, lapsed tükkisid eufoorias kiirustama ja vigu tegema. Ikka tasa ja targu on vaja toimetada, siis läheb kõik hästi!

Viimaseks panime kokku mõistatuse ja leidsime lahenduse, õnneks olime eelmisel nädalal lumest rääkinud, nii et vastus tuli kiiresti!

Meie laste tublidus sai vääriliselt tasutud-suu magusaks, mida sa hing veel ihkad!

SALAPÄRASED KÜLMAD ASJAD

Täna uurisime ja arutlesime selle üle, kust tulevad, millest tehtud ja milleks vajalikud on lumi ja jää. Alustasime sellest, et panime veega karbi akna taha lindude toidulauale lindudele mõistatamiseks (seal on muidki asju, näiteks termomeeter) ja lastele uurimiseks tahenema. Et eksnäe, mis sellest veest seal külma käes saab.

Hommikuringi alustasime lumega. Seda ilusat asja, mis taevast alla langeb, oskasid lapsed hästi kirjeldada- pehme, valge, väikesed helbed. Külma pidime välja meelitama katsetades. Allani pihku pandud lumi meelitas poisi suust kohe selle õige sõna välja- lumi on külm! Natuke keeruliseks läks vestlus vaid selle koha peal, kust see lumi sinna taevasse saab?

Jäätunud karpi oli isegi natuke põnevam uurida. Rääkisime sellest, kui lõbus võib olla jää peal, kuid samas ka ohtlik. Autotee libedusest arvas Mattias, et "autod ei tohi tee peal mängida". Ja jällegi ei leidnud lapsed üles seda tähtsaimat jääd iseloomustavat sõna muidu, kui pidime Kermo krae vahele pisikese tükikese jääd panema. Nalja kui palju, kuid poiss hõikas kohe, et külm on!

                                                           läbipaistev

 

METSAS

Tänane päev algas meil suure õlgade kehitamisega. Selle talvega on ju omad hädad. Küll teda pole üldse, küll jälle liiga palju. Iseenesest on ju ilus, kui härmas puud säravad tõusva päikese käes ning maa ja ilm hingab vaikselt jäiselt külma õhku. Aga meie metsasõit oli suure küsimärgi all- kas seda külma liialt palju ei ole??

Lükkasime sõidu pool tunnikest edasi, kuid siis siiski sõitsime. Tegelikult oli kõik hästi. Lapsed mässisime korralikult sallide-mütside-kinnaste sisse ja ühtki kaebust külma tõttu ei olnud kosta.

Metsa veerel ootas meid õpetaja Marje, kelle käe otsa meie Aldo koheselt haakus ja nii me metsa poole suundusimegi. Väikese peatuse tegime varjualuses, kuhu meie sügisel korjatud tammetõrud olid ladustatud. Täitsime seal oma väiksed ämbrid, et ise oma väikeste kätega ikka metsloomade toitmisele panus anda.

Mets oli tõeliselt ilus. Selline lumine ja vaikne. Nii vaikne, et Annaliisa pani teistelegi südamele- metsas me räägime vaikse häälega!

Nägime teel ning heinamaal palju metsloomade tegevusest maha jäänud märke- jäneste ja metskitsede jälgi, väljakaabitud rohtu ja lapsi natuke itsima ajavaid loomapabulaid. Metsas ju pole neid kohti, kus kuningaski jala käib. Loore, kelle lemmikud on jänesed, võttis vahepeal Aldo endale õpilaseks ning seletas poisile metskitse jälgi näidates, et "näe, Aldo, jänes!" :)

                                                    "näe, Aldo, jänes!"

Loomade toitmiskohale jõudes valasime oma ämbrid tühjaks ning üheskoos arutlesime, kes seal söömas võiksid käia ning milliseid rahvapäraseid nimetusi igal metsaasukal leidub. Oli põnev kuulda, et sealsel toitmispaigal olla nähtud (kaamera on puu küljes, liikumisi see pildistab) isegi karu, ilvest ja hunte. See karu külaskäik on eriti mõtlemapanev- õpetaja Marje maja on seal üpris lähedal. Kostus, et perenaine ei olnud julgenudki metsa seenele minna sügisel.

 

hea ja kindel tunne

Tagasiteel mängisime hoogsa maastikumängu, mille ülesanneteks olid väiksed ristsõnad. Tublid sõnade leidjad ja lugejad olid Annaliisa, Allan ja Marek. Hea tunne on neid lapsi kooli saata. 

Suure jooksuga jõudsime tagasi bussi juurde, kus ootas meid soe pohlatee ja perenaise kasvatatud vaarikad ning mustikad.

Tore ja imeilus metsaseiklus oli, ei jõudnud selle külma peale mõeldagi, saati siis veel tunda. Aitäh, Marje!

LUMEMEMMED

Lasteaias on palju head. Meie lapsed piiluvad igal hommikul särasilmselt üle ukseläve, hõikavad "tere hommikut!" ja lipsavad kallistamagi. Eeriku ning Mareki jaoks on väga oluline ka akna juurde tõttamine ja emale-isale lehvitamine. Hea on näha naerusuiseid lapsi, hea on teada, et nad ikka rõõmsal meelel lasteaeda tulevad. Siin on toredad sõbrad, põnevad mängud, siin on huvitavad tegevused. Ükski päev pole eelnevaga sarnane. Suure inimesena võin väita- meie töö on väga huvitav ja mitmekesine!

Laste jaoks on iga tegevus uus ja üllatusi täis. Isegi magamine. Mattias näiteks on vahel üllatunud, et ta jäigi magama (poisil tavaliselt on Unematiga omad kokkulepped- piisab vaid pikutamisest). Ka arvutamine, häälimine, tähtede õppimine võivad olla huvitavad. Eerik vahel tõuseb laua tagant särades ja kuulutab, et "täna oli hea tööleht". On ka kordi, kui töö on raske ja lastel suurest pingutusest kulmud kortsus. 

Meisterdamine, maalimine, lõikamine, kleepimine- selliste tegevuste juurde pole vaja lapsi hõigatagi. Juba haaravad väikesed käed teisest lauakatte servast ning aitavad muidki tööks vajalikke ettevalmistusi teha. Selliste tegevuste juures on alati vahva jälgida Looret. See tüdruk haarab töökäsklusi lausa õhust ning enne, kui silmgi pilgub, on temal juba vajalik protseduur sooritatud. Sel nädalal lõikasime-kortsutasime ja kleepisime lumememmed. Selle töö viime alumisele korrusele koridori stendile näitusele. Külastage seda kindlasti!

 

VEEL NATUKE JÕULUHÕNGU

Need lõbusad pühad on suurtel inimestel ilmselt rutem ununevad kui lastel. Väikeste jaoks on jõulud suuri ja imelisi elamusi täis, ei need kergelt meelest lähe.

Täna käisime suurt lõket vaatamas. Head Põltsamaa inimesed, kellel jõulukuuske omas ahjus põletada polnud võimalust ning kombekus ei lubanud ka prügikasti veerele seda ilusat rõõmutoojat vedelema viia, leidsid võimaluse see puuke lauluväljakule lõkkesse tuua. Nii on hea ja väärikas. Sealt need puud täna rändasidki jõulumaale. 

Käisime seda lastega vaatamas. Oli külm, oli ilus (Annaliisa jaoks tegi ilma ilusaks päike ja sätendav lumi) ja oli väga lõbus mängida- tantsida, isegi jõululaule sai veel laulda. Meie rühmas selle laulmisega küll mõnda aega veel muret poleks, väike Loore laulab siiani veel vahel sügise laule ning ilmselt jõululaulud kõlavad meil kevadeni. Vähe sellest, see väike tüdruk paneb kõik teisedki laulma. Nii me oma laulud selgeks saamegi! :)

                                natuke ka talverõõme, mis sest, et "poolporiseid"

LAPSE SUU

Laste mõtted ja teod on vahel sellise loogikaga, et raske on neile vastu vaielda või nende tegusid valeks pidada.

Õppisime vasakut ja paremat kätt tundma. Kellel kuidas õnnestus- mõnel õigesti, teisel esimesel korral mingil temast mittesõltuval põhjusel valesti. Aga Eerik tõstis üles mõlemad käed! Poiss välistas eksimisvõimaluse. Nutikas, kas pole?

Hommikuringid algavad meil alati kindlate asjadega- tervitussalm, nädalapäeva, kuu ja aastaaja nimetamine ning liisusalmiga loeme ka "ilmateadustaja", kes läheb akna juurde seda asja täpsemalt kaema. Teisipäeva hommikul juhtus näpp peatuma Loorel. Väike tragi tüdruk tõttas akna juurde  ning jäi seal nõutult seisma. Oli veel natuke hämar ja selle taeva kohta on tõesti veidi raske öelda on seal siis pilved või pole neid mitte. Looret ergutades ning küsides, et "kas taevas on pilves või selge?", vastas tüdruk siiralt- "ma ei teagi" ja kehitas õlgu. Tõttasime appi :)