Alles see kevad algas...
Kuidagi naljakas tunne on juba ilusat suve soovida. Kuid tõsi ta on- see lastele nii lõbus aeg on ju ukse ees ning paljud meie rühma lapsed plaanivad kohe-kohe seda nautima hakata.
Räägime lastest, kuid meie-suurte- puhkusedki on ees ootamas. Tore aeg see suvi tõesti!
Natuke meenutaks seda aastat nende lastega... just nende lastega. Igal aastal ju keegi läheb kooli ja keegi avab esmakordselt meie rühma ukse. Iga sügis on selle poolest põnev. Endised olijad on suve jooksul suuremaks kasvanud, midagi uut õppinud... uusi tulijaid on meie jaoks alati põnev tundma õppida. Olgu ta siis suur või alles õige väike.
Millega me siis sellel aastal toimetasime?
Kõigepealt meenutaks meie ühist matka Laeva rabas. Hea võimalus Teid- lapsevanemad tundma õppida ja proovile panna. Sellised ühised üritused on alati meil vahvad välja kukkunud. Midagi ikka meenub, mis tagantjärele naljakas tundub. Kas mäletad Margit seda remondikäigus teed? Istusid rooli taga ja vangutasid hirmunult pead :) Meenub, kuidas Eerik oma emaga aega võtsid ja iga huvipakkuva asja juures seisatasid, kuidas Eerik kõigele oma alati rõõmsameelselt emalt vastused sai. Ja nüüdseks juba teamegi, et selle poisi ema tõsisema näoga polegi vist võimalik kohata.
Tervet meie aastat on saatnud väärtuskasvatus Tarkuste Hoidise abil. Tutvustasime seda metoodikat Teile esimesel võimalusel. Meie ja ka laste jaoks on olnud see üks lõbus retk läbi esivanemate tarkuste kogumiku. Avastasime juba esimesel nädalal, kui elevile me sellest sattusime. Mängisime lastega läbi paljud olukorrad, leidsime neis head ja vead. Tundsime end õpetajatena kui näitlejad, kes jonnivad, kaklevad, kiidavad, lohutavad, aitavad jne. Kõike tuli ette. Lapsed kuulasid ja vaatasid väikesed näod lõbu ja põnevust täis. Hiljem arutledes oskavad Teie lapsed väga hästi märgata ja kaasa rääkida, mis oli valesti või õigesti. Olgem ausad, meie suured olime sageli kavalad ning mängisime läbi ka neid olukordi, mis meie lastega vahetult juhtunud olid. Lootsime, et meie pealt enda tehtud viga märgata on lapsele ehk kergem. :) Jätkame kindlasti ka järgmisel aastal!
Eredamalt on meelde jäänud veel meie jõuluaeg. On palju asju, mis sel ilusal ja lapsele hingele nii palju pakkuval ajal on meile kombeks saanud. Tõime jällegi põhud tuppa ja mängisime, et elame ajal, mil polegi veel telereid ja arvuteid ja mänguasjugi leidus vaid omatehtuid. Põhku olid kõik kohad täis ja lapsed hullasid nii, et pildistamine tundus ajuti võimatu- põhus olev tolm tegi nähtavuse uduseks. Huvitav oli see, et lapsed tõepoolest unustasid enda ümber olevad kirevad mänguasjad ja oleks vist hullanud õhtuni, kui me poleks sekkunud. Meenub siinkohal meie väike Loore, kes muidu nii söakas tüdruk, aga põhk oli tema jaoks hirmuäratavalt tundmatu materjal. Kui aga lõpuks varbaotsaga proovitud sai, polnud lustil enam otsa. Väga lõbus oli.
Oleme ikka igal võimalusel lapsi majast välja loodusesse juhtinud. Meie lemmikkohaks on Naistesaar. Seal teeme piknikku, uurime ja puurime kõike, mida huvitavaks peame. Kui sinna minek, küsib alati mõni laps, kas tee ja küpsised on kaasas? Pole vist juhtunud, et poleks. Kuid meile meeldib uitamas käia ka lasteaeda ümbritseval terviserajal ja talvise matka sätime ikka veidi kaugemale metsa. Selle pikema matkaga osalesime juba kolmandat korda üleriigilisel matkamängul. Seekord siis edukalt (mitte, et me eelnevad korrad edutud oleks olnud), võitsime matka Vellavere radadel. Olime enda üle ikka väga uhked ja rahulolevad. Lubame Teile, et me ei jää loorberitele puhkama.
Juba mõnda aastat on meie maja direktor kirjutanud projekte KIK-i, kust saame rahastatud paljudeks üritusteks ja väljasõitudeks. Sügisel käisime Piimandusmuuseumis jäätis valmistamas ja mis peamine, seda ka ära söömas. Käisime põllul loomi ja masinaid vaatamas, Põllumajandusmuuseumis leiba küpsetamas, talvel metsas jälgi otsimas, Elistveres loomi vaatamas, loomaaias... ees ootav Pärnu laager suurematele. Võibolla miski ka ununes... Seda minekut oli tõesti palju.
Kevadel on omad ilusad tegemised ja looduses nii palju toimumas. Käisime sääskede ja vihmaga võideldes ära Vellaveres auga ärateenitud matkal. Siinkohal peame suure aitäh ütlema Teile, emad ja isad. See uus fotokas, mille kinkisite, on meile väga suureks abimeheks olnud, et jäädvustada ja Teilegi näidata, mille huvitavaga me siin tegeleme. Eriti vahva on olnud videokaamera, tänu millele oleme jäädvustanud erinevaid ootamatuid hetki, puhunud lastega kübeke spordijuttu, jäädvustanud isegi konnakontserti, mida igapäev ei kuule. Pean tunnistama, et kaamerat esmakordselt käes hoides oli tunne, nagu oleks keegi põneva mänguasja kinkinud.
Nagu ikka on meie rühmal olnud omad abilised ja kohati sponsoridki. Onu Aimar, kes on meie laste lemmik. Tema kannatlikkus ja asine olek, tema rahulik, kuid samas nii autoriteetne hääl, mis lapsed kaasa kisub kuulama ja tegutsema. Koos temaga tutvusid meie lapsed tööriistade ja nendega tehtavate töödega. On meeles, kuidas lastele palju lõbu pakkus drell ja elektrisaag. Kõrvad kinni ja mõni pigistas igaks juhuks silmadki kinni. Aitäh Aimar!
Ujumine on lastele alati meeldinud ja lõpeb see muidugi suure ujumispeoga. See pidu on leidnud omad sponsorid. Kui veel eelmisel aastal jäi see meile mõistatuseks, siis sel aastal on selgus majas, kust ilmuvad pidulauale jäätised ja maasikad ja palju muudki. Aitäh Anu, Aimar ja Tiiu. Koos õpetaja Anuga on paljud meie sportlikud ettevõtmised lõbusad välja kukkunud.
Kuid ees ootab ju suvi ja nagu algul öeldud, kaks poissi meiega sügisel koos enam ei mängi. Nemad lähevad oma tähtsaid tegusid kooli tegema. Rait ja Malory! Tegusaid ja põnevaid koolitunde ja viitest pungil koolikotti teile!
Annaliisa, Laura-Liisa, Loore, Mattias, Kermo, Eerik, Allan, Karl, Aldo ja Henry! Päikest teie suvistesse tegemistesse, mänguderohket suve teile koos sõpradega! Ja kõigile Teile, emad ja isad, vanaemad ja vanaisad! Ikka rõõmu ja avasatmislusti oma laste üle!
Ilusat suve!
Marge, Reet, Lea ja Kai
