Anna-Liisa isal on prillid, ta on pikk ja heledate juustega, ta töötab koolis ja mängib jalgpalli ja võrkpalli. Kodus valvab ta Ottot...
Eeriku isa töötab seal, kus "neid blokke tõstetakse ja maja ehitatakse", kodus lõhub ta kirvega puid, et ahju saaks kütta...
Raiti isa on pikk ja poisi sõnutsi on tal habe (tegelikult nii umbes kolmepäevane ehk), tal on tumedad juuksed ja selle küsimuse peale, kas ta on paks või kõhn, sügas poiss kõrvatagust... Ta töötab seal, kus tehakse uksi.
Mattiase isa ehitab maju seal "oma kodus", ta on pikk ja tal on habe. Veel on tal mootorratas ja talle meeldib ujuda ja suusatada.
Allani isal on mustad juuksed. Poisi sõnul teeb ta "pesumasinatööd" ja talle meeldib süüa teha.
Henry isa ka ehitab ja kodus on ta vahel arvutis. Temal pole mootorratast, tal on hoopis punane auto. Tal on tumedad juuksed.
Karlil on pikk isa, kes annab suures laudas lehmadele süüa ja muidu on selline tantsu ja pillimees.
Malory arvab, et tema isa nii pikk ei ole. Ta töötab Soomes keevitajana ja kodus olles on nad kahekesi koos arvutis...facebookis:) Veel meeldib Malory isale autot remontida.
Väikeselt Loorelt suutsime nii palju teada saada, et tema isa on pikk. On jah!
Sellised isad on meie lastel. Neist jutustada soovisid lapsed üksteise võidu. Osa neist isadest käis ka meie eilsel isadele pühendatud perepäeval, kuhu palusime emad julgustuseks kaasa võtta. Tegelikult oli meil nende emadega muugi plaan. Emad pidid meid lõbustama, samal ajal kui isad härrade kombel pidu võisid nautida.
Alustuseks näitasid muidugi lapsed, mida ja kui hästi nad oskavad. See kollaste kummikute laul on meil selle sügise hitt. Eesotsas Loorega võetakse igal vabal hetkel viisijupp üles ja kui keegi kaasa ei tule, läheb see väike tüdruk mõnele lapsele nina alla ja käsib kaasa laulda. Seetõttu see laul meil nii selge ongi ja esitades muidugi tuba kajas. Kuid näidend kassist, kes mänguhoos hiirel saba ära napsas, oli mõeldud ka emadele tähelepanelikumalt vaatamiseks. Seda selleks, et kui isad lastega teise tuppa võileibu meisterdama suunati, pidid emad sama näidendi selgeks õppima ja esitusküpseks lihvima. See tähendas muidugi mitte laste kombel lausete päheõppimist, aga ka improviseerimist ja ilmekust.
Peab ütlema, et Teil emad läks see üsna libedalt. Üks proov ja valmis... kuigi hiir ja lehm proovis ei suutnud muud, kui itsitada:) Esinedes võtsid nad end siiski kokku. Hiir oleks peaaegu oma osa kaotanud pojale, kuna Mattias nõudis häälekalt ise hiirekõrvu. Publik oli etendusega rahul, sai nalja ja osatäitjad olid tublid. Esile tõstaks ehk muheda ja natuke koketeeriva mulje jätnud lehma ning väga vaba ja muuseas oma osa täitnud hiire. Paneme selle mõtte tallele, ehk teinekordki??
Meisterdatud võileivad läksid seepeale nii lastel, kui emadel ja isadel kiiresti kõhtu.
Aitäh Teile isad ja emad, kes Te aega leidsite ja tähtsaks pidasite lastele külla tulla ja nendega koos ühtteist ette võtta. Kõigile isadele aga- head saabuvat isadepäeva!!! Lähedale ja kaugele...
