Millega siis sel nädalal tegelesime? Tutvustasime jõulukombeid, kuid et asi põnevamaks teha, rääkisime sellest, mis praegustes kodudes unustusehõlma kadunud.
Kõigepealt algas asi siiski kuusepuust, see puu saab laste jaoks toas võlujõu.... see on hoopis teine puu, kui metsas olev. Lapsed rääkisid, millega kodus jõulupuu ehitakse. Meie omaltpoolt näitasime väga vanu kuuseehteid. Olid ikka ilusad küll!
Edasi jõulutoitudest. Kui mõni teist varem kindlalt teadis, et teie laps verivorsti ei söö, siis olete te valel arvamisel. Kõik meie rühma 12 last söövad verivorsti. Olenemata sellest, et eelnevalt selle vorsti tekkeloo üksipulgi lahti seletasime (natuke pelgasime ju küll, et mõni lastest sellise vere ja soolikate jutu peale laua lähedalegi ei tule, kuid kõik olid julged). Ja kõrvale mekkisime pohlamoosi.
Ja siis muidugi õled (ok, õlgi polnud võtta, ajasime läbi põhuga) ja vanad jõulumängud. Oli alles päev... tõenäoliselt leiame põhku voodite, kappide jm. alt veel jaanipäevalgi, kuid pole hullu, lastel oli lusti väga palju. Tegime hommikuringi põhul, arvasime ära mõistatusi põhul- proovisime isegi ise välja mõelda mõistatuse arvutist. Kõige paremini õnnestus see Leal- hiir on aga juustu ei söö. Ja siis muidugi jõulumängud põhul. Peos olevate pähklite arvu ära arvamine oli neist kõige rahulikum ja vaiksem, edasi läks asi natuke käest ära. Kuid ausõna, meie pole selliseid mänge välja mõelnud. Seda tegid meie esivanemad. Loopisime põhku kõrgele, et näha, kelle vili järgmisel aastal kõige kõrgemaks kasvab ja vedasime vägikaigast. See aga tähendab, et laste juuksed, kraevahed ja taskud võivad põhku täis olla. Pange kodus need väiksed põnnid pessu!
Ja et te seda kõike usuks, paneme siia ka mõned pildid... ja ootame ikka teie kommentaare.
Tõeline pidupäev on olnud :) Väga vahvva
ReplyDelete