Küll on hea, et mul on sõber,
kellega saab mängida,
kelle pärast hommikuti
lasteaeda tulen ma.
aitan sõpra, kui ta hädas,
kurvastan, kui kurb ta meel.
Rõõmustan, kui kõik on hästi,
vahel üllatusi teen.
Lastel on alati palju sõpru. Terve rühmatäis, kodus naabrilapsed, tädide ja onude lapsed jne. Koos on ju palju lõbusam. Mida rohkem, seda lõbusam. Mõni neist lastest on ehk pisut erilisem sõber, mõnega laabub mäng alati hästi. Mõnele erilisele sõbrale saab oma saladusegi usaldada. Ilma sõpradeta oleks lõputu igavus ja üksindus.
Meil käisid külas erilised sõbrad Õunakese rühmast. Meie lapsed õppisid püüdlikult jälle luuletuse ja valmistasid küpsisetordi.
Luuletuse viimase rea järgi olid ka meil laste jaoks korraldatud (emade-isade kaasabil) väiksed üllatused. Ilma ei jäänud keegi. Üllatused jagasime laiali loosi tõmmates. Lapsed olid nii põnevil ja kõik õnnelikud. Kingitusi on ju alati nii tore saada.
Mängisime ka sõbramängu. Iga laps tõmbas kotist ühe kinda ning leidis kinda paarilist otsides omale sõbra. Koos leitud sõbraga sai tantsitud, kükke tehtud, seljad vastamisi üksteist üles upitatud ja plaksumängu mängitud. Nii lõbus!
Sõbrad Õunakesest tõid meie pidulauale soojad ja värsked pitsad, meie poolt oli südametega kaunistatud tort. Lisaks maiustamisele oli lastel palju mängu- ja lustiaega.
Tore pidu oli.